teisipäev, 26. juuli 2016

Aiateraapia aednikule


Aeg juba nii kaugel, et floksid õitsevad, pihlakad punastavad ja esimene tomat on söödud. Aga tunne on küll selline rõõmus nagu ta suve algul ikka tavaliselt on. Pole põrmugi seda tunnet, et äketse peaks juba jõuludeks valmistuma? Oktoobrikuuks hägusalt nagu valmistuksime küll. Meil kolisid valgeõielised sügislilled oma vanast kasvukohast minema. Igavese suure puntra sibulaid olid valmis kasvatanud. Annab neile otsida kohti. No üks hea koht on hiljuti valminud aialaterna all kõrval. Seal midagi muud nagunii hakkama ei saa. Seal peab olema taim, mis ise umbrohida mõistab. Ja sügislill on selleks ideaalne.
Aga ülemus on mul selline, et niisama tuima labidatööd ei tunnista. Tuleb istutada taimi koos kunstimeele ja teraapiaga - aeglaselt ja iga oma pisematki liigutust eraldi jälgides. Rohujuuretasand. Aegluubis. Võta aeg maha, unusta rapsimine.


Unustagem kaevamine tiigi kõrval - mängime liiva ja kividega parem. Hingakem sisse ja hingakem välja. Lõõgastugem.



Pildil on tavaline kobarkivirik ehk täpsemini tiigikaldalt muu mudru seest välja tulnud taimepojad.


5 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Minu aiateraapia sel nädalal on ka jalutamine, imetlemine ja nuusutamine. Sõna otseses mõttes ei kavatse lillegi liigutada, umbrohust rääkimata.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Jah, aeg tuleb vahest maha võtta. Vaim ja füüsis peavad puhkama

Rahutu rahmeldaja ütles ...

mul jälle vastupidine teraapia, enne kui aed korras ei ole mina enam nautida ei saa :D aga ülemus on sul kuldaväärt, jagab matsu :D

MUHEDIK ütles ...

Nii tarku ülemusi tuleks tikutulega otsida, Sul kohe omast käest võtta. Rapsimine ei vii kuskile, toore jõuga tehtud töö on enesekulutamine, nutti peab ikka kõigepealt olema :)

mustkaaren ütles ...

Puhata ja mängida, kuidas sellega nyyd oligi. :)
Tubli asjamees sul abiks.