Lapsed laagrisse. Mis saab edasi? Edasi saab see, et ma pesen oma põrandaid, võtan oma tolmu, koristan oma kappe ja üritan hullumaja ühendatud prügikast kooslusest kodu vormida.
Sellistest asjadest on neti vahendusel küll natuke hirmus rääkida aga mina olen juba nii vana blogija, et mul silm ka ei pilgu. Ma ju tean, et alguses on jube aga mõne aasta pärast on sellised protsessi kajastavad fotod vägagi toredad vaadata.
Praegu muidugi ei ole. Praegu vaatan muidugi kerge ohkega aga just nimelt kerge ohkega, sest lootus ilusamale elule juba paistab.
See on nüüd vaade köögist lae poole, kus paistavad valge köögilagi ja teise korruse pruun lagi koos lambi ja toalilledega. Köögi lagi on värskelt valminud, tänu sellele on köök kõrgem ja valgem ja uudsem ja ilusam ja avaram ja ... põrandale me ei vaata!
Asi areneb. Anna aega atra seada. Lootust igastahes on.
5 kommentaari:
Ehitus ja kapitaalremont on võimalik ainult siis üle elada kui majas on isik, kes teab kus asuvad asjad. Lihtsad asjad, pass, priimus, sünnitunnistused, magamiskotid, arvuti ruuteri parool, elektrikapi võti, teatriülikond, suured kilekotid, pahtlilabidas, vaaderpass, trelli tagavaraakud, koeratoit, talveriided jne. Kui selline isik on olemas, siis on kõik korras.:)
Ülesvaade on ju päris hea, polegi ülearu palju allapoole vaja põrnitseda. Küll kõik laabub, te ju kõik tragid tegijad seal.
Minul isiklikult on hea vaadata ja teada, et ma pole üksi selles kerges ohkamises ja õnneks on tõesti tunneli lõpus valgust näha. Elagu remont :D
Oi, need kap.remondid ja ehitus on hiiglatoredad sel hetkel, kui nad kord valmis on. Käid ja ahhetad ja imetled ega suuda uskuda, kuidas Sa enne remonti elama pidid :)
Pintsel pooleks!
Postita kommentaar