esmaspäev, 3. juuni 2013

Kuidas rodod talve üle elasid


 Varakevadel tabas mind jah, ehmatus, et Kanada rodo oli ära näritud. Kolmest oksakest üks oli nii ära puretud, et lõikasin selle üldse maha. Praeguseks on rodo-hakatis imeliselt taastunud ja kes osav on, leiab tema tagasihoidliku oksakese esimelt fotolt üles kah. Isegi ühe õiekese tegi.
Need vanad männioksad on multshiks.
Teine rodo April Snow õitses küllaltki ilusasti ja praegu on kenasti lehte läinud, ilus roheline.
Ledikanense ehkRh. yedoense var. poukhanense x Rh. mucronatum".  on avanud kaks esimest õit ja põõsas on pisikesi pungi veel palju täis.

Ja enamik sõnajalgu on selle kasvukoha omaks võtnud ja paljunevad hoolega.
Mutid-rotid tegid ka siin pahandust. Nimelt sinna kivide vahele on käigud tehtud ja kaks sõnajalga on lihtsalt välja lükatud. Istutasin nad küll vähe ohutuma koha peale ümber aga ei tea, kas neist saab ikka asja nüüd.




3 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

...ja kui uhked on veel tiarellid, neid nägin ma kõigepealt

isehakanud lillekasvataja ütles ...

On uhked jah. Neile igal juhul see plats meeldib. Ja hea on, sest mingi taim peab ju niikaua seal platsil ilus olema kuni rodosid enam mikroskoobiga otsima ei pea

Eve Piibeleht ütles ...

Tiarell on uhke jah, mul ka laiutab. Ja minu suureks üllatuseks ei teki sinna sisse umbrohtu. See tekitab mõtteid.