See on tõsine ettevõtmine! See pole midagi niisama, et määrid saiale pasteeti ja
voila! hommikusöök ongi valmis. Ei, mina tahaks ikka tervislikku toitu oma perele pakkuda. Mina keedan putru. Keedan, keedan ja
vaatan, et pudru juba üsna valmis, et las podiseb veel veidi väikesel tulel, siis ongi valmis. Aga mis ma ise teen nii kaua kuni puder podiseb? Noo lähen lippan, teen kasvuhoone uksed lahti. Lippan kasvuhoonesse, avan uksed mõlemalt poolt ja imetlen puhk aega viinamarju: on ikka ilusad küll! Aga maapinnal umbrohi ... ai-vai, selle ma pean ära korjama! Käpuli maas korjan umbrohtu ja mis ma näen?!: üks potike melonitaimedega ikka veel istutamata! Siis otsin ma natuke aega oma istutuskühvlit, loll komme seda kogu aeg kuskile peenrasse unustada. Leian kühvli ja üks-kaks-kolm on melonitaimed peenrasse istutatud. Kasvuhoonesse olen toonud suvitama ka kõik oma kolm toapalmi ja ühe miniatuurse sidrunipuu, kaks tükki on maasse istutamatta veel, istutan need ka maha. Toon kuurist käru, korjan umbrohud kokku kärusse ja sikutan põõsa tagant välja suure keraamilise poti. Täna võiks paar basiilikutaime sinna potti panna, nad on nii vahvad seal potis. Ja tegelikult võiks kolmanda suure korvi ka juba taimi täis istutada, aeg on küps.
"EEMMMMMMMEEEEEEEEE!!!! Köögist tuleb paha haisu!" kuulen lapse häält toa poolt. Ohh pagan, mu puder!
No läkski raisku! Kõrbes põhja. Mis siis ikka, ega sihuke asi süüa sünni. Klopime kokku mõned munad, lisame jahu, suhkrut ,võid ja ahju. Koogi vastu ei ole kellegil midagi, ma arvan. Keeran kuumuse 200 peale ja lähen jäätmeämbrit tühjendama. Kook on aga väärtuslikum kui puder, ei lasta mul aias toimetada, jõmmid teavad juba oma ema valvata ja mind sunnitakse tuppa. Eks ma siis blogin nii kaua kuni kook küpseb. Kook. Küpseb. Küpseb. Küpseb.
Jõudsin ikka õigel ajal jaole. :) Ilusa koogi saime. Aga ei ole minus koka verd, liiga palju tegemisi selle kokkamisega.
9 kommentaari:
just!, kook on toitvam! :)
ja minu arust ka, aiandusalane tegevus kaalub kokkamise igal juhul üle.
Oi, kulla Lillekasvataja! Küll oli vahva lugeda seda Sinu söögiteo lugu! Nii hea on teada, et on veel mõni selline, kes pudruteo ajal saja muu asjaga tegeleb ja puder peab ise hakkama saama, nii hästi või halvasti, kui see just välja kukub :)
Väga vahva lugemine oli! :) Natuke tekkis ka iseenda äratundmist, ainult et mul kipub kõigi koduste töödega olema nii, et varem või hiljem maandun oma lilledesse ja muu tegevus jääb unarusse. :D
hih :)
mde, kust te võtate, et puder on tervislik?!?!
Ic, nii tuttav...:)
Ehituse ajal said töömehed üsna ruttu selgeks, et kui lõunaaeg hakkab tulema, siis paneb perenaise kotletid pannile soojenema ja läheb vaatab mis õues ka...nii nõme on panni kõrval vahtida, et millal ometi...nojaa, näe, paar võilille siin jälle ülbamas, odot, kusse ämber sai, alati ma panen selle kuhugile hiigla hästi ära...ämber leitud, võilill hävitatud, ühe soojaga ka peenraääre logisevad kivid korrale kutsutud, aga köögist tuleb millegipärast musta tossu...Kotlette enam kodus polnud, mehed said lõunaks pelmeene ja mul hoiti edaspidi silm peal. Nii kui nina köögist välja pistsin, kostis katuselt või tellingutelt kohe vali kahehäälne ja saaremaakeelne "KÖBRBEB; KÖRBEB!!!"
Just täpselt nii see kõik käibki. Just paar päeva tagasi panin löestad pannile ja läksin salatirohelist tooma...hea, et unustasin kubu tööle panna ja mees esimesi ohulõhnu haistis.
Ohh jummel küll, me oleme ohtlikud! Kus on ohutustehnikute silmad?!
Pudrus on kiudaineid?
Peale selle, kui ma munad lakke kinni keetsin, ei lähe ma pliidi juurest õue ka siis, kui Pariis end keset mu aeda püsti paneks :D
Postita kommentaar