Metstulp on muidugi praeguseks juba ära õitsenud. Ta on ikka kevadisem tegelane ja see kevad oli ta eriti uhke ja silmapaistev.
Kõrval on leheküljeke S.Savisaare raamatust "100 sibullille", kus on siis lühidalt kokku võetud tulpide elu-olu ja minevik siin Eestis.
Eks seda minevikku ja olevikku saab mujaltki lugeda aga seal on mugavalt lühidalt.
Pean Savisaarega nõustuma: tõesti jube kahju, et tulpide kohta Eestis nii vähe infot on. Mul on omal neid vanu sorte veelgi aga tegelikke nimesid tõenäoliselt ei tuvasta enam kunagi.
Nii saavadki nad omale nimed selle järgi kui mõni eestlasest tulbisõber neid kuidagi kirjandusse jäädvustab. Ja ma arvan, et 100 aastat metsikut ja vaba elu Eestis ja ellu jääda: võib teda juba omamaiseks tulbiks pidada ikka küll.
Mis puutub metstulpi, siis see kasvab Eestis peamiselt metsistununa parkides. Minu esimene kohtumine selle taimega (ja on ka hilisemaid leide) aga oli metsas.
6 kommentaari:
Minul on metstulbid alles kohe-kohe avanemas. Minu lemmikud. Ja sellist talutulpi mul vist ei olegi. Aga ühed hästi hilised kollased on väga vastupidavad. Need on veel väga kõvasti pungas. Mu tulpide hilisem pool üldse alles alustas ja osad darwinidki on veel väga ilusad.
Metstulbid on mu ära tinistanud. Kasvasid KSJ aias ja Võhmas püsikupäeval troonisid ka ja küll ma neid siis pildistasin ja pildistasin.
Aga pane neile nimed ja sulgudesse miski Nova? :D
Ei saa panna. Ma lihtsameelne. Loodan ikka, et äkki tulevad õiged nimed välja.
Kindlasti teate, on veel üks hästi levinud talutulp: hiline, punane, kollase südamikuga, abilehekesega õie all hiline täidisõieline. Seda nimetas G.Kangur oma aias Suviste ämmaks :) Mul on ta ka nüüd juba Suviste ämm ... :D
Vot see Suviste ämm mul vist isegi on või vähemasti oli.
It has a very nice cheery yellow colour, and the open petals make the flowers more noticeable.
Postita kommentaar