Ja siin need lilled on, mida Tii näha tahtis:
Proovisin mitu fotot teha, see sai kõige parem. Neid on mul seal suuremate ja väiksemate puntidega, üksikult ka. Aga üksikud ei jäta fotol õiget muljet.
Tegelikult on nende valgete kobarhüatsintidega omamoodi põnev lugu ka. Ostsin mõned aastad tagasi (3-4) kaks komplekti valgeid kobarhüatsinte. Ühed tulid S.Savisaarelt, teised ostsin poest, üldisest kaubandusvõrgust, tõenäoliselt Hollandi laiatarbekaup. Sordinimi oli sama, kuigi juba Savisaarelt ostes sain aru, et neid taolisi, välimuselt sarnaseid, on kahte sorti aga õitsemisaeg ühtedel väga palju hilisem. Hollandi omad olidki palju-palju hilisemad ja otsa on nad kah saanud. Vindusid ja vindusid, praeguseks pole nende kasvukohas mitte ainustki. Savisaare omad on aga igal aastal stabiilselt paljunenud (välja arvatud kahel esimesel aastal) aga ma olen neid ka kõvasti solgutanud ühest kohast teise, ausalt öeldes. Ja eelmine aasta tegin nendega hoopis imelikku asja. Kui ma oma valge peenra otsa sättisin, kraapisin nende kasvukohas nagu arheoloog ettevaatlikult peamise kihi mulda eemale ja alumise kihi, kus nende sibulad olid, lihtsalt SEGASIN laiali. Mulle nimelt ei meeldinud, et nad niimoodi ühes hunnikus kõik on. Siis panin kihi mulda jälle peale ja natuke kooremultshi.
Helesiniseid kobarhüatsinte mul on ka aga need on alles teist kevadet, istuvad kukusti ühe koha peal ega anna mitte märku vajadusest massiliselt paljuneda.
Püvilillede teema. Need tavalised, suured, oranzid ja kollased. Vat Svea ütles, et tema võtab iga aasta üles ja õitsevad järjekindlalt tal ainult kollased. Mina ütlesin, et ma pole juba ammu neid üles võtnud ja õitsevad mul ainult oranzid.
Taipate, kuhu ma sihin, jah?
Mis te ise sellest arvate?
5 kommentaari:
Püvililledest ei arva midagi :), aga valge peenar ja valged kobarhüatsindid on väga ilusad. Ja see hüatsintide segamise lugu väärib järgitegemist. Mulle ka ei meeldi, kui nad puntras kasvavad.
Hollandi valged kobarhüatsindid on tõesti virilad. Aga mul nemad alles ka esimest aastat, vaatab mis toob teine talvitumine...
Aitäh pildi ja oma huvitava hooldustehnika tutvustamise eest.
Pr. Lillekasvataja, Te ajate jälle soga:D MINA ütlesin, et kui võtan sibulad ülesse, õitsevad mõlemad mis mühiseb, aga kui ei võta siis võin õitest ainult und näha! Sellele järeldusele jõudsin pärast korduvaid katseid sibulad suveks maha jätta - sellele tegevusele ei järgnenud kunagi õisi:( Ei teaga, mis valesti teen?
Svea :)
Mina sel suvel igatahes oma oranze üles ei kisu, kuigi hetkel vaid vähe õisi. Liiga sügaval, ei olegi kerge kätte saada. Varasemal ajal olen kasvatanud üles võtmata (paerähases mullas, sirelipõõsa servas) ja õitsesid küll.
Postita kommentaar