Et susi mind sööks ja pagan mind võtaks, no mis komme see on, sõita Tallinnasse kevadisel ajal ja unustada fotokas koju kapi otsa?
Nii et pildi vaatlust täna ei toimugi, kehva küll. Proovime siis nii, et iga lugeja paneb pärast loo manustamist silmakesed korraks kinni ja vaatab pilte oma vaimusilmadega.
Käisin nimelt Kadriorus Jaapani aeda üle vaatamas. Aed ise asub Kadrioru pargis Luigetiigi paikkonnas, seal kus varemalt ilutses silt "Kadrioru kivikülv"
Tiik on suuremaks kaevatud, teerajad, ojad, trepid, sillad jne. Taimedeks põhiliselt rododendronid, männid. Praegu õitsesid nõiapuud. Ilus. Jaapanlik. Ehk
Ja kummitused. Palju kummitusi. Massiliselt mustadesse rätikuisse mähitud nukralt pead longus leinajad.
Ma ei saanudki aru, et mis põõsad seal kõik niimoodi varjutuskangaisse mässitult oli istutatud, jugapuud või mingid kadakad ... kõndisime nende vahel ja sosistasime üksteisele hauataguse häälega kõrva, et ma tean, kus sa elad ... uuuuuuuuu
Kevadel ma lähen sinna kindlasti tagasi. Koos fotokaga. Tundub, et on ilus aed. Lootusrikas.
2 kommentaari:
Jaaoani aed pidi väga-väga ilus olema. Võta sealolemiseks aega
okkalised kummitused need vahtisid mind Räpinas ka :) Mustad ja hallid.
Postita kommentaar