Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin ma alustama sellest hetkest kui minu meilikasti potsas kiri Fiskarsi reklaamifirma esindajalt. Küsiti armsalt ja kenakesti, et kas ma tahaksin õige mõnda nende firma toodet katsetada. No kes see juhm on, kes ei ütleks sellisele pakkumisele? Kiirel aiatöö ajal ka veel? Ikka katsetame.
Katsetame-katsetame. Mis nõudmisi ühele väärt tööriistale esitada?
1. vastupidavus loomulikult
2. mugav käsitseda
3. normaalne hind
4. midagi veel?
Saadetigi mulle kahed oksakäärid. Valged vaheliti teradega tooretele okstele ja lillad alasiga kuivanud okste tarvis. Nood mustad seal pildil olid mul juba varem olemas, nomaitea neli aastat vist. Kolm aastat kindlasti. Nii et vastupidavust selle firma toodetel on.
Lilla ja valge värvi kohta õeldi, et need pidada selle aasta moevärvid olema. Hihihii. Nagu Eesti filmiklassika ütleb:" Inimeses peab kõik kaunis olema!" ja nii andsin minagi endast parima, et mudas ja võsas kaperdades moodsaks jääda. :)
Katsetamiste toorainet meil jagub: mees võttis aialõpus sirelivõsa maha.
Veel lisaks vanad õunapuud, noored õunapuud, männid; püsikute kõrred-varred, roosid, põõsasmaranad, ilulõikus, tervistav lõikus. Nah, kui aus olla, siis taolised oksakäärid saavad minu käes aastaringselt vatti. Ma täitsa imestasin, et mu vanad käärid nii kaua vastu on pidanud. Või on nende vastupidavuse saladus selles, et ma pole neid kordagi oma abikaasa kätte usaldanud?
Käepärased on nad ka. Ja parajalt väikesed, mahtusid jope taskusse kui neid parasjagu vaja polnud.
Ega siis midagi, käisin võsas ja iluaias katsetamas. Mitu korda. Katsepuudeks olid: mänd, õunapuu, sirel ja ploom. Sirelile tegin niisama ilu- ja tervistavat lõikust, teadagi, tal on väga tihe puit. Nirude kääridega pole sireli kallal midagi teha. Aga lõikasid küll. Eriti nood lillad alasiga. Valgetega oli eriti hea mändi pügada. Päris jämedat oksa võttis nagu naksti.
Esimese hooga ma mõtlesin, et nonde kääride värvid on küll pentsikud, ebapraktilised. Aga kui nüüd järele mõelda, on tegelikult neil edevail värvidel hoopis väga hea põhjus. Tööriistu, eriti selliseid, millega eemaldad haigustunnustega taimeosiseid, tuleb nagunii pidevalt puhastada, lausa steriliseerida. Heledatel toonidel torkavad mustused kohe silma ja puhastamine ei unune.
Mis puutub hinda, seda otsustagu igaüks ise. Ühele kallis, teisele odav, oleneb ju inimesest. Aga seda küll väita ei saa, et Fiskars kõige kallim tööriistamüüja oleks, on hulka kallimaid. Ma käisin kohe ;) poes kontrollimas.
:D Kiiruskatse tuleks vist ikka ka teha ... mis top gear see muidu on ... iseasi, et kelle/mille ma omale vastaseks võtaks? Saatsin kutse sellele krrmuse jänesele, kes mu Kasperi-õunapuu nahka pistis aga ta pole vastanud veel ... ;P
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
11 kommentaari:
Nii edevaid tööriistu pole enne näinudki (no ühtesid roosasid vaid:)) Ei tea kas värvist midagi oleneb, aga meie pere hakkas tasapisi, vastavalt raha olemasolule või puudumisele, ostma Fiskarsi tööriistu. Mõned on juba 15 a vastu pannud, tõsi, umbes 9 a vanad suured oksakäärid läksid eelmisel aastal mehe käes katki, aga kujutad ette, need ka vahetati uute vastu:)
vau!
Fiskarsi ja muude kalliste tööriistade puhul kehtibki paraku see tõde, et ma pole nii rikas, et osta odavaid asju. Kui palju selle aja jooksul oleks odavaid kääre katki läinud...
Aga need edevad värvid on veel sellepoolest head, et mul näiteks on loll komme aeg-ajalt käärid käest panna kuskile suvalisse kohta. Ja siis otsi rohelisi kääre muu roheluse seest. Lillad ja valged jäävad kohe silma.
Edevad käärid tõesti ja igale korralikule aednikule ka väga vajalikud! Ise katsun küll ühe paariga hakkama saada. Kui vastupidavusest rääkida, siis soetasin ka endale üleeelmine suvi uued Fiskarsi käärid (tundub, et sellised nagu need mustad) aga kuna need jäid teismelistele pihku traadi ja ma ei tea mille iganes lõikamiseks (minult luba küsimata), siis sügiseks polnudki nendega enam muud teha kui ära visata, sest see metallist osa oli ainult üks suur saki ja augupuru. Oi kui pettunud ja pahane ma olin, kui selle ükskord avastasin. No hea jõuluvana tõi mulle selleks kevadeks õnneks uued käärid, hakkan neid nüüd luku taga hoidma (nali muidugi) :D...
Ja tegelikult on värvid neil kääridel päris head, võiks isegi veel edevamad olla. Oi kui palju kordi ma olen kirunud tööriistu, mis on rohekad-pruunid, ikka juhtub, et miskit tuleb vahele ja paned korraks riistad käest... ja pärast otsi haigeks ennast. Nad võiksid ikka muru ja peenarde vahelt välja paista! Neil võiks isegi mingi alarm küljes olla, käid ja piiksutad puldiga mööda krunti ja otsid kadunud vahendeid taga :).
Üldiselt Fiskarsi tooted on head jah ja mulle nad meeldivad ja ma kuidagi usaldan neid, näiteks kirve vastu pole avastanud veel ühtegi teist paremat!
mhmh, fiskars ja gardena mu varustuseski peamised. on küll veel ühed väga head inglise tööriistad - puust ja roostevabast terasest, aga neid ma lihtsalt ei ole raatsinud osta. veel :)
Miks pagan, keegi mulle sellist pakkumist ei tee! Minul pole kuidagi õnnestunud ühe paari kääridega hakkama saada - hetkel on mul 3 paari. Ka Fiskarsi ja Gardena omad, odavamaid ei julge osta. Ja seda olen ma ka ammu mõistnud, et mida värvilisem, seda parem - erkroosad oleksid vist parimad, muidu seisavad kuskil silma-all ilma, et ise üldse tähele paneksid:)
Svea.
Hea tööriist teeb üle poole tööd ise ära ja ta peabki seepärast kallis olema. Tubli oled, et ka kinnaste värvile mõtlesid, ilus kohe säärast töötegemist vaadata.
Mul püsisid ka Fiskarsid kaua, seni kuni mees neist jagu sai, nüüd ma enda omi lausa peidan:D
Korralik aiak22ripaar peab olema kallis, aga peale Fiskari labida (ja see on minu lemmik- et mitte 8elda kultuslabidas) ei ole raatsinud teisi osta. Konkurents teeb imesid ja ehituspoed on l6hkemiseni t2is vastuv6etavama hinnaga mh Saksa rauda. Olen kringlisse v22nanud 2 paari odavaid pihuk22re ja samapalju pikki oksakaid (odavk22ri metall on pehme nagu vorstinahk), aga igl asjal oma koht - 1,7 euri v6ib maksta lillek22rike, mitte OKSAl6ikaja.
Alasik22re ma ise ei kasuta, l6hub allesj22va puuoksa otsa liiga 2ra.
Muide, vaatasin, et oksahunnik nii toredalt suur. Kas Sa oksapurustaja peale pole m6elnud? Eelmine aasta ostsin ja nyyd ei l2he ykski kimp hagu l6kkesse, kui sellest saab teha magusat multschi:) samuti meeldib poistele v2ga oksahundiga m2ngida, peab hankima metsast hagu, kui kraavid kuivad.
on olemas oksapurustaja, aeg-ajalt kevaditi kasutan, ikka kui multshi vaja, niisama ei viitsi, viinerigrillimisel ka oma väärtus :)
Mul oleks ka korralikke kääre vaja!
Oksapurustaja oleks nagu helesinine unistus nagu seegi, et testimist pakutaks:)
Mulle meeldiks kui igasugused vidinad oleksid värvilised ja mõnel võiks vile ka olla, et kui kaduma läheb, siis vilistan ja hakkab plinkima kusagil, nt prillid
Oksakääre hoian hoolega, mul on alles esimesed oma käärid. Koolis õpetati teritama ka.
mulle meeldisid ka need lillad kindad :)
kiiruskatsed oleks ka huvitavad :)
Postita kommentaar