Hiljem tuli paar klõpsu ikka teha, sest esimene asi, mis mulle Muhedike aias pihku pisteti, oli pisike kaktus. Pidada olema roppu moodi õitsev. Loodetavasti. Smithwick:
...
Nii paljukest ma viitsisingi blogida, hoolimata sellest, et oleks ju küll, millest jutustada. Suur suvi on väljas, sellepärast. Ja aiatööd ootavad, minu pisikesed maastiku kujundamised. Väga huvipakkuv tegevus. Ilm on ju ka selline, et 11-st hommikul kuni 5-i õhtal ju ei saa midagi teha. Liiga päike, liiga-liiga päike on kogu see olemine siis.Aga täna varahommikul kargasin fotokaga oma aias ringi, et jäädvustada oma selle aasta uhkeid valgeid "tõrvikuid".
Nagu ma siin eelmine aasta juba mainisin, külvas valge sõrmkübar mul kogu aia täis. Tassisin neid küll naabreile-tuttavaile ka aga siin on ikka sületäite kaupa uhkeid valgeid varsi:
See posu on tiigi kaldal. Valgesse aiaossa jäi neid tunduvalt vähem. Aga see-eest on seal teisigi uhkeldajaid:
No kas pole???? Eks ole!!!!
Leidsin Kikuliisu blogi kaudu just hiljuti veel ühe aiablogija. Tal seal puha Jaapani aia katsetus ja samuti valge peenra üritus. Väga sümpaatne blogija järjekorselt. :) Valge peenra loomise kogemust oli huvitav lugeda, mul samad kogemused ju! Esimene aasta on tõesti nii, et kuhjates erinevaid valgeid taimi kokku, jätab kogu peenar tõesti rahutu ja võrdlemisi tobeda ilme. Nagu mingi mahajäetud koht või midagi taolist. Praeguseks aga on (mis ta siis teeb, kolmas aasta mul juba sellega ve?) taimed suureks kasvanud, oma võimu ja väge näitamas, ilusaid puhmaid moodustamas. Nii et juba tõmbab pilku ja näeb ikka mõttega tehtud peenra moodi.
Mitte küll 100 % aga siiski. On veel arenguruumi. :P
Homme on 2.juuli. Ok.
12 kommentaari:
Huvitav ja võõras on minu jaoks see ühevärviline peenar. Kuidas see jaotus seal siis paika pannakse, kas lehe- ning õite tekstuuri (ja kõrguste nagunii) järgi?
Mulle küll meeldivad need ühevärviliste lillede saarekesed aias. Enne tigude invasiooni ostsin ikka neid ühevärviliste suvelillede segusid. Kuna siis oli kolmandik majatagusest maasikate kasvuala, nägid need erivärvi "saarekesed" maasikate vahel täitsa ilusad.
Seda peab oma silmaga nägema. Iseäranis mõningastel perioodidel, kus valge värv eriti võimukas on. Esimene on ploomide, sirelite, lupiinide ja tulpide õitsemiste aegu. See aasta oli see kehvake, sest ploomid õitsesid suht tagasihoidlikult. Teine on praegu. Pojengid, põdrakanep, kellukad. Muul ajal on ta lihtsalt rahulik roheline erivormiline aed. St. peenar. Ükski valge õitseja ei ole 100 % valge. Ikka on mingid eri toonides nüansid juures.
Ta on omamoodi ja huvitav.
Pane google otsingusse white garden.
Minu oma on muidugi lapsekingades veel.
Valgesse peenrasse sobiks ka mandzuuria elulõng. Kas sul on see olemas? Mina hakkan oma jagu ümber paigutama, päikese kätte ja nii võib mõni jupp üle ka jääda.
Uhked kaunitarid ja prisked õied. Delfiiniumid? kukekannused?
Jeerum, mul on sellest Pangodi järvest täpselt sama koha pealt tehtud pilt esmaspäeval. Mu lapsed tegelesid seal karpide kaevamisega:D Pärast panime nad ilusti tagasi muidugi:) Kas ma täna õhtul võin tulla su aeda piiluma? Siis kui juba veidi jahedam on:)
Svea.
Tule, tule. A 7 paiku käime korra poes, ma arvan.
Delfiinium, kukekannus jah.
Valge on suurepärane, lausa jumalik:)
Hea ning ilus kukekannus.
Peab ka sõrmkybarat kylvama.
Proovisin mõtiskleda yhevärviliste peenarde kallal, aga tundub, et miski pole nii võimas nagu white garden.
Edu ning jõudu!
Kaaren.
PS. Kyll see kaktus oli nunnu.
Punased aiad on ka omapärased. Ka siniseid saaks teha. Kollast olen näinud, ilus ja vahva aga liiga rõõmus mu meelest
Imeilus!
Postita kommentaar