Alustame halvast. Seal, kus kasvab mul kaktus opuntia, on pragu suur jääkamakas. Just nimelt jää, mitte lumi. No sulanud on niimoodi. Ja sulav raske lumi laasib mu põõsaid ja väiksemaid puid. Minul saab see aasta küll kadusid olema. Oi-oi-oi. Päris palju kadusid. Ai-ai-ai.
Aga hea uudis on see, et ronisime kah kasvuhoonesse sisse (ei lõhkunud klaase ega rebinud kilet maha, ikka inimese kombel, ilusasti, no teate, kraapisime lume eemale ja avasime ukse ja sisenesime väärikalt, :DDDD ) ja meie suureks üllatuseks on kasvukasse talvituma jäänud plataan täie tervise juures. Umbes meetri kõrgune poolpuitunud varreke on igati ilus ja valmis kevadeks. Olin kindel, et selle varrekese võtab külm ära aga näe, ju siis see talv polnudki nii krõbe.
9 kommentaari:
Opuntiale ei tee see jääkamakas midagi. Minu oma kasvab räästa all ja on korduvalt jääkihiga kaetud olnud. Sulab välja, tõmbab end vett täis ja kukub uusi võsusid ajama.
Aaa, no seda on lohutav kuulda. Ma mõtlesin, et ongi lõpp käes sel kaktuse kasvatamisel.
See on ju jube vinge kui kaktus kasvab akna all. Sellest ei taha mitte ilma jääda.
Kaktused on tõepoolest visad, nad oskavad end hästi kaitsta. Kõik need väga lumised ja kevadel jäised ajad on nad hästi üle elanud. Ja kui ühe pisikesega juhtubki midagi, saad uue. Ära neid ainult kevadel torkima ega kastma mine, nad teavad ise, kuidas ja millal käituda.
Mis nüüd teistesse kahjudesse puutub, siis ära kurvasta. Ju oligi Sul aeg uued ja huvitavamad sordid saada:), aednikus elu lihtsalt on säärane.
Muide, esimeste päikeseliste ilmadega oli meie pisikeses kasvuhoones päeval 24 õhusooja.
Naera, naera mu üle!
Raske lumi teeb mul ka palju pahandust....eks pärast nutame koos;)
Svea.
Ja see Sinu opuntia senine elukäik on olnud selline: eelmise aasta veebruaris tampisid ehitajad emataime katki ja lahtised keelekesed jäid lume ja jää alla. Kevadel koristades viskasin ma need lahtised osad tagantkätt roosipeenrasse, kus nad külmast kevadest hoolimata juured alla võtsid. Pottidesse panin ma nad alles enne kokkutulekut. Nii et selle tänavuse jää peale ma arvan, see opuntia ainult muigab. Aga Muhedikul on õigus, ära teda poputama hakka, see viigikaktustele ei meeldi. Neile meeldib omaette olla.
Sorry, Svea aga ma tookord tõesti sain naeru turtsuda kui kujutasin ette, mismoodu Sa ründad kasvukasse.
Varsti nutame jah aga meil on lohutuseks tulbid!
Sul, Thela, võib nii öelda, et Sul on kaktus-umbrohi siis
Lillekasvataja
Ka meil seisab ees talvekahjude hindamine & lume alt põnevate yllatuste leidmine.
Yhte ma aga ytlen: KURADI JÄNESED! (Kas pole tuttav lause...)
Aga kaktus lume all? Mystika!!! Seda peab oma silmaga kaema, ma ei suuda kaktusest uskuda muud kui aknalaual tudimist.
Mina tassisin sügisel jaapani kuslapuu tuppa elama, sellisel talvel oleks ta just hästi hakkama saanud. Nüüd nirutseb aknalaual :(
Vist on targem jah lasta neil iseseisvuda või siis lahkuda.iga kord ei raatsi ju.
kaktus umbrohuna, huh :)
Postita kommentaar