Üks väike reis maikuu lõpus ehk lugu sellest, et kuidas ma omale kullerkuppe hangin.

 Türi laadale mina minna ei tahtnud. Teadagi, mis seal toimub. Alguses on palju rahvast ja palju trügimist ja pärast on liiga palju taimi ja raha pole üldse. Parem on sellisesse kohta üldse mitte minna. Aga mul on aias siiamaani valge kullerkupp puudu. Täiesti masendav. Seda on mul ju hädasti vaja.
Nojah.
Eks ma siis käivitasin operatsiooni Kullerkupp. Helistasin Ristteetalu perenaisele, kes Türil kauplemas oli, et äkki tema ostab taime ära. Ma tulen hiljem järele. Oldi nõus ja peagi saabus teade, et kullerkupp on kinni püütud ja ootab mind.
Jesssssssssss!
Kokkulepitud päeval lõingi autole hääled sisse ja vurasime Viljandimaa poole. Ristteetalu aias sai oldud mitu tundi, käisime kogu aia läbi, iga natukese aja takka pakiti mõni taim koju kaasa. Küll ma neid seal tassisin nagu kass poegi. Ühe laua peale ja siis auto juurde ja ... no kogu aeg mingi sebimine käis. Oma päris last - pesamuna - oli ju ka vaja vahtida, ei püsi ju paigal see aastane jõmm.
Hea küll.
Saime siis kõik autosse ja vurasime järgmisesse aeda. Seal polnud ma varem käinud ja mul kukkus suu - lopsti - lahti. Ma ütleks, et see polnudki nagu aed, pigem aed ühendatud lõbustuspark. Aga ilus aed muidugi ja vahtida saime jälle palju. Ja auto pakiruumi lisandus veel potsikuid taimedega.

Niikaua vahtisime, kuni leidsime kiige ja sealt pesamuna enam ära minna ei tahtnud.

Aga aed oli lahe, selliseid harva näeb ja mängimiseks (mis iganes moodi) on see aed ülihea.

Me siis mängisime ka natuke:

 Uskumatu küll aga järsku oli kell juba poolõhtune viis ja võtsime suuna Põltsamaale, kus ootas meid kolmas aed.

Seal sai imetletud suuri karvaseid mände. Vist oli must mänd ja korea seedermänd. Ja perenaise vahva hobi - seente kasvatamine!

Õhtul tegime veel treti Põltsamaa peal ja imetlesime seda tõepoolest ilusat linna.

Arva kolm korda, mis järgmisel pildil valesti on?

Järgmisel päeval kolasime veel Põltsamaa peal ja tundub, et neid vaatamisväärsusi jagub ka järgmiseks külaskäiguks. Sõitsime ära koju, sest auto pakiruumis ootas ju terve posu taimi istutamist. Ja jube väsinud olime me ju kah.
Eks ole.
Jõudsime koju ja meilikastis kiri:"Sa jätsid oma kullerkupu siia!!!"
Einohhh!!
Operatsioon Kullerkupp läks nässu. Ma olen ikka ilma kullerkuputa.
Tuleb välja mõelda Plaan B.