pühapäev, 22. mai 2016

Õunapuude suminas ehk stiilipuhtus, väikesed vead ja kunstniku hingeelu



 Oooo, imeline aeg. Selline tunne, et tänavu näen esimest korda õitsvaid õunapuid. Küll ikka esinevad tänavu. Üks uhkem kui teine.
Hea aeg on. Osa lillepeenraid on veel umbrohtus aga herned-sibulad-oad sain maha ja Hoganase peenras saab kah kohe kord majja.
Järge ootab mu valge peenar, ohh sa armsake. Praegu on ju valge peenra sünnikuu - õitsevad õunad, kirsid, ploomid, sirelid ja tulbid. Valge peenar polegi nagu valge peenar, pigem on ta kui kunstiteos, mida ma aeglaselt loon. Nagu mõni vanaaja kunstnik, kes oma maali 30 aastat maalis.
Loomulikult on tasapisi tulpidele lisaks kõikvõimalikke erinevaid püsikuid lisandunud aga neist järgmises postituses.
Valgeid tulpe on siginenud minu aeda väga erinevaid, kõik on parajad pilgupüüdjad. Esimesel tulbifotol Verona, teisel Liberstar.


Ega ma väga stiilipuhas valge aia viljeleja ei ole. Näete ju ise, et roosad piiluvad pea igal fotol.
Järgmisena Happy Generation. Õn tõesti. Väga häppi. Juhtugu mul aias mis tahes - rottide rünnak, kehvad ilmad või juhm aednik - ikka igal aastal nad tervitavad mind uhkelt ja kaunilt.


Järgmisena Marilyn. Ilus ja muretu. Praegu on ta mul kuidagi tagaplaanil, peab teda rohkem esile tõstma, ta nii imposantne. Muidugi, vaade ülevalt on huvitav aga mitte nii imeilus kui külje pealt - liiliaõieline ikkagi.


Kui kergeid roosasid triipe valgeil õitel võib lugeda kunstniku vajaduseks valgele lõuendile koidupuna värelust lisada, siis kuldvärviline tulp Cairo on üks eksitus mu valges aias ja rottide kätetöö. Mis ei sega siiski mu stiilipuhtust, sest vaadake - ma hoian selle tulbi sees oma valget ämblikku! Jäägem stiilseks!


Aga aeg-ajalt ikkagi juhtub üht-teist, mis tekitab kunstniku hingeellu frustratsiooni. Mitu aastat sai oodatud ja nüüd see sinder hakkas õitsema. Ta spetsiaalselt ootas oma õitsemise ja tõelise pale näitamisega nii kaua, sest nii suurt istikut me enam ju välja ei kaeva ja mujale ei vii.
Seni oli ta mu aiapäevikus kirjas kui valgete täidisõitega Madame Lemoine. See sai nüüd maha tõmmatud. Ilmselgelt ta see ei ole.
Selline smuugeldaja!
Punase peaga manipulaator-spioon.
Mis ma ta'ga teen nüüd? Mu kunstiteoses on suur punane plärakas.
Iseenesest on ta ju kenake, õied täidisõielised, kompaktne. Ohh.
Hea küll. Ma lepin temaga. Jääb aktsenditaimeks ja lõpetab ida poolt mu valge aia. Edasi sealt tulgu juba mistahes värvilisi tegelasi.
Eks sealpoolne külg on nagunii juba igasugu punastega pikitud.



10 kommentaari:

mustkaaren ütles ...

Millised tulid, ohh ja ahh!

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Ilusad :) aga minu Happy Generation kasvatab igal aastal täpselt ühe õie :( ei teagi, mis nii unhappylt :D

Eve Piibeleht ütles ...

Imeilus aeg on praegu. Viljapuud õitsevad, sirelid alustavad, tulbid leegitsevad. Ma paneksin hea meelega aja seisma :)

Krissu ütles ...

Õunapuuõied on hurmavad. Armastan valgeid tulpe. Kaunid, teised ka.

iirisesõber ütles ...

Imeilus aeg! Meil on juba õunapuud oma õitsemise peaaegu lõpetanud.Vihma oleks vaja ja isegi väga.

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Mina paneks ka aja seisma, nii ilus on kõik. PS.: see ämblik on täna ka seal tulbis. Ja vihma võiks meile ka tulla. Peenrad on ikka maru kuivad, täna õhtul läheb voolikuga kastmiseks

MUHEDIK ütles ...

Ju see punane või violett Su valgesse peenrasse põhjusega ilmus. Tegelikult, kui väga vaja, saab teda veel ümber istutada küll, aga ta on värviline ju lühikese aja, terve suve on ta ilusaks roheliseks taustaks värvilistele püsikutele.
Ilus on praegu küll ja iga päevaga aina ilusamaks muutub.

C'est moi ütles ...

Proovisin ise ka teha peenra valge ja kollasega, aga ikka lipsas mõni punane "rändtulp" sekka ;) lisaks sinised kirgaslilled, mille pisikesed sibulad end mulla sisse laiali olid pillutanud... Sinu täidisõielist tulpi esimesel pildil arvasin alguses hoopis kollaseks pojengiks :)

elu aias ütles ...

Ilus-ilus!

Futu ütles ...

Valge ämblik oli rosin tordil.:) Aga õunapuud on tõesti kõik väga õisi täis. Tuleb hea õuna- ja marjaaasta.