Pojengi-hahkhallitus (Botrytis paeoniae)
Jahedal vihmasel kevadel on noortel võrsetel, hiljem ka vanematel, maapinna lähedal pruunikad laigud, mis peagi ümbritsevad kogu vart. Varred maapinna lähedalt pehmenevad ning hakkavad mädanema, hiljem varred lamenduvad. Nakatunud õiepungad ei avane, pruunistuvad või mädanevad ja kattuvad niiske õhu korral tolmava hallitusega, mis sisaldab haigustekitaja eoseid. Suured pruunikad laialivalguvad laigud ilmuvad kõrge niiskuse korral ka lehetippudele ja -servadele. Nakatuvad ka juuremugulad. haigustekitaja säilib väikesete mustade seenemügaratena taimejäänustes, peamiselt vartes, ja mullas. Hahkhalitusele on eriti vastuvõtlikud just varajased sordid.
Haigestumist soodustavad:
- raske, märg ja happeline muld,
- varjuline kasvukoht,
- tihe istutus,
- tihedad ja suured puhmikud,
- sajused ilmad,
- madal temperatuur ja järsud temperatuuri muutused,
- liigne lämmastikuga väetamine ning samaaegselt kaaliumi puudus.
Tõrje
- Nakatunud taimeosade õigeaegne eemaldamine ja põletamine.
- Raske lõimisega mulla korral lisada sellesse jämedateralist liiva. Joonis 4. Pojengi-hahkhallitus
- Suured ja tihedad taimed jagada väiksemateks või harvendada. (http://www.plante-doktor.dk/Botrytis%20paeonia%202.jpg).
- Vältida liialt sügavat istutamist (juurekaelal olevad pungad kuni 5 cm sügavusele).
- Kasvatada pojenge päikselisel kasvukohal.
- Kasutada keemilisi haigustõrjevehendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.
Pojengi-ümarlaiksus (Phyllosticta paeoniae)
Lehtedel paiknevad, enamasti alumistel, õitsemise ajal ümarad, algul mõne millimeetrise läbimõõduga pruunikad laigud, mis hiljem suurenevad ja kattuvad sügisel mustade algeoslatega (täpikesed). Laikude vananemisel langeb kahjustunud lehekude välja. Haigestuvad ka varred, mis pruunistuvad ja kuivavad. Pojengi iga-aastase kahjustuse puhul jäävad õied väikesteks või ei arene üldse.
Tõrje
- Varred lõigata sügisel võimalikult madalalt maha ja kõik taimejäätmed põletada.
- Kasutada keemilisi haigustõrjevahendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.
Viltrooste (Cronartium flaccidum)
lehtede mõlemal küljel kollakaspruunid, violetse äärisega laigud. Lehe alumisel küljel on laiukdel väikesed, kollakasoranžid tolmavad suvieoste padjandid. Tugevasti nakatunud lehed keerduvad ja kuivavad. Sügisel tekivad lehtede alumisel pinnal 2 mm suurused pruunid, sarvjalt kõverdunud talieoste sambakesed. Viltrooste vaheperemeheks on harilik mänd. Patogeen talvitub seeneniidistikuna männiokstel, aga ka talieostena pojengilehtedel. Roostest nakatunud taimed on vastuvõtlikud hahkhallitusele.
Haiguse arengut soodustavad eelkõige soojad ja niisked, vihmased ilmad.
Tõrje
- Nakatunud lehtede hävitamine.
- Fosfori- ja kaaliumipuuduse vältimine.
- Keemiliste haigustõrjevahendite kasutamine vastavalt pakendil olevale juhisele.
Pojengi-ringlaiksus (Peony ringspot virus)
Lehtedel esinevad helerohelised kuni kollased, ebaselge piirdega viirulised laigud ning kontsentrilised kloroosiringid ja -poolringid. Lehed kimarduvad ja muutuvad laineliseks. Võrsed känguvad. Õite arv ja suurus ning kroonlehtede arv õitel väheneb. Sageli õienupud ei puhke, vaid kuivavad. Kasvuperioodi lõpul võivad kloroosilaigud lehtedel kärbuda. Viirus levib õite lõikamisel, samuti kandub edasi ka lehetäidega. Nakkusele on vastuvõtlikud valge- ja roosaõielised sordid.
Tõrje
- Nakatunud võrsed haiguse ilmnemisel (peamiselt kevadeti) välja lõigata ja põletada.
- Tõrjuda regulaarselt lehetäisid. Pojenge võib selleks pritsida küüslaugu-, raudrohu-, kesalille- või põldpujuleotisega.
- Haigestunud taimi paljundamiseks mitte kasutada.
- Õite lõikamisel nuga desinfitseerida.
Maasika-kärbuss (Aphelenchoides fragariae)
Lehtedele tekivad alguses vesised kollakad laigud, lehesoontega piiratud laigud. Hiljem laigud suurenevad ja pruunistuvad. Tugeva kahjustuse korral lehed hävivad. Tabanduda võivad ka õienupud. Õied võivad deformeeruda. Kahjustavad imeväikesed ümarussid, kes imevad kudedes taimemahla.
Tõrje
- Kahjustuse tunnustega lehed hävitada.
- Taimede kastmisel vältida lehtede märjaks saamist sest närbussid kanduvad veepiiskadega uutele lehtedele.
- Enne istutamist hoida pojengide juuremugulaid 15-20 minutit +40 oC vees. Seejärel juuremugulad jahedas vees jahutada ning tahendada.
4 kommentaari:
Kas Sul on nendega mingi mure?
MINUL KYLL ON.
Ema lillepeenra iiii-iiiidvana valge pojeng, perekonna reliikvia ja imeline eludus, p6eb viirust. Eelmistel aastatel j2i p66sas lahjal liivamullal n2lga ja meenutas rohkem osjakimpu kui pojengi. L2inud sygisel tegin suurema mullaparanduse ja p66sas on tyki maad ilusam ja rammusam - kuid ikkagi madalam kui teised ja m6nede kimardunud ning hulknurksete kollaste laikudega lehtedega. Kohe k6rval on roosa pojeng, mis tundub terve. Olukord on delikaatne, set sellele valgele pojengile ei tohi v2ikest n2ppu ka kylge panna.
mure jah vist. Aga eelkirjeldatud haigust tal pole. PuhmAS ise väga ilus aga õied on kuidagi imelikud, kuidagi kipras tunduvad.
Kui ma selle põõsa peaks mingi viiruse pärast ära põletama, oi, siis ma küll nutan :(
Vau, ma ei teadnudki, et pojengidel võib niipalju haigusi olla, aitäh selle kopi-paste eest.
Natuke enda kogemustest:
Kontrolli selle imeliku õitega pojengi istutussügavust, see võib olla ka üheks põhjuseks, et kas liiga sügav või liiga madal, kui oled selle mulla pealt koorinud, siis kasta seda küüslaugu veega (suur küüslauk koos kestadega purustada ja lasta liitri vees pimedas paar päeva seista), millele lisasin kümmekond (mul see granaatõuna koore piiritusetõmmis endal tehtud)kümmekond tilka granaatõuna koore tõmmist. katta siis see mulla asemel kaaliumlilla vees pestud liivaga nii paksult, et pojengi juured saaksid parajasse sügavusse, ah jah, tiba lehtpuu tuhka ka sinna auku. See siis profülaktikaks haiguste vastu, kuigi kui oleks mingi bakter või viirus õisi moonutamas, oleksid ka lehtedel mingeid muudatusi näha (kas mõned lehed heledamad või ka imelikult peenemad ja tiba keerdutõmbuvad).
Aga üks põhjus veel, mul ju koerad-kassid ja eks ikka keegi neist sortsab ka lillepeenrasse. 2010. a. kui oli sama jahe ja vihmane meie kandis, jäi patuga vahele mu kass, kes hakkas käima pojengi puhma alla (seal ju hulga kuivem ja liiva ka kaaüimiseks)asjale. Heaks vahendiks koera-kassi peletuspulber, et neid patu tegemiselt eemale hoida. Sellel pojengil ja veel ühel olid ka mõned õied natuke väiksemad ja ei avanenud täielikult, põõsad ise ilusad ja eelmisel aastal õitsesid ka normaalselt, sel aastal ka vist usinasti asjal käidud, aga kuna seda pulber-repellenti enam sealt tellida ei saa, aga poes ainult vedelikku, mille mõju väga lühiajaline, nii et pean mõne pisikaotusega leppima.
Postita kommentaar