Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
laupäev, 14. mai 2011
Ma olen kivide ohver. 2. osa
Ma olin natuke ennatlik kui talvekahjusid kokku lugesin. Tegelikku kahju saan alles praegu kokku arvutada. Ma pole oma hiiri-rotte talvel mitte ainult palderjani ja ploomipuukoortega toitnud. Magustoiduks on ka kolm ja pool tulbisorti nahka pandud. Ohutsoon asus kivimüüritiste kõrval. Kivide all korraldati pidusid. Oijah. Mingil määral oli see isegi kergendus, et just rotid ... Esimese hooga, kui tulbid ikka ei tulnud ega tulnud maapõuest, kahtlustasin haigusi, kõiksugu koledaid mädanikke ja hallitusi. Kui aga läksin seal kaevama, leidsin posu narmasjuuri ja sibulakannad, närimisjälgedega! Uuest sordist olen küll ilma aga vähemalt pole mu peenardes hallitusi, see on peamine!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Kurb kuulda, see ootus ja põnevus... ja lõppeks ei midagi... aga eks ta nii ole, et igas halvas on alati ka midagi head :). Õnne uute sortide uuesti leidmisel!
Hiired-rotid mul eriti kivide alla ei roni, olen sinna vahele (kile ja kivide vahele, et kui vaja likvideerida, saan kõik kenasti kätte)hulgim igasugu okastega äralõigatud oksajuppe pannud, eriti hulgim mairoosi omi, ega mutt ka sinna eriti tüki. Aga mul see-eest just keskpeenart tihkelt läbiuuristatud ja juurikaid näritud.
Vat mul eri ole varem olnud sellist seaduspära, et just seinte ja kivimüüritiste kõrvalt kaovad tulbid. EEmal, kaugemal asetsevate tulpidega on kõik ok.
Eks see on see, mida nimetatakse loomulik kadu. No et miskit läheb ikka nässu.
Mis siis ikka :P eks katsetame uuesti ükspäev jälle!
Oih, kahju on ikkagi igast sordist. Need ahnepäitsud oleksid võinud Sulle ju ühegi sibulakese alles jätta.
See ka aitab kui puistad sibulate vahele veidi peent killustikku.
Jagan su saatust, mul küll kive tulpide juures polnud, aga paar tulbiplatsi on puhtaks tehtud ja korralikult, Tõtt-öelda nähes lume alt välja sulanud käiguornamente kartsin hullematki.
Mina panin sügisel maha väidetavalt sinised tulbid. Üles tulid oranzid:D No ega ma eriti ei uskunud ka, et sinised...
Linnarotid olid ilmselt teistes aedades ametis, emagi kurtis sama, et sibulaid on ohtralt söödud.
Hilise õpetuse panen kõrva taha ehk läheb tulevikus vaja.
See on tore, et sa asjale positiivselt lähened!
Postita kommentaar