esmaspäev, 4. oktoober 2010

Akude laadimine ja ida-kiviürt ja ilus söödav umbrohi

 Viimasel ajal tunnen, et mul pole särtsu sees. No lihtsalt pole särtsu. Mitte mingisugustki. Aeg kaob kuskile ja päeva jooksul ei juhtu muud kui ma ainult koristan ja keedan, koristan ja keedan ja kamandan lapsi, et ärge tehke seda ja ärge tehke teist. Jamps. Nii ei saa elada! See pole elu!
Väljas on aga ilus ilm ja nii me lööme autole hääled sisse ja käime aeg-ajalt kolmekesi ringi tuuritamas ja särtsu otsimas. Fotoka unustan muidugi iga kord maha. Kord ämma juures metsas  (seda puuvetikat toomas, et lõnga värvida), teine kord tuuritasime Jänedal ringi. Jäneda on ikka ilus koht. Tänu sellele, et seal kunagi kool asus, on seal seda aeda senini kena vaadata. Ja seal avastasin ühe kena sõnajala igal pool müüripragudes ja mäeküljel paekivist astmete vahel. Väga maaliline. Ise selline pisike, 10 - 15 cm pikukesed puhmad. Armsake selline. Tegemist on vist ida-kiviürdiga (link), kuigi see artikkel väidab, et see taim olla hävinud??????????????LINK
Hmmmmm . Mine või uuesti pildistama. Ja eoseid korjama. ;) Välja kaevamise eest pandaks ju vangi? Või ei panda? Eemaldatud ju nimekirjast et olla hävinud? Ega seda taime sealt niisama kätte ei saaksi, tuleks koos müüriga võtta siis. Aga ilus on teda vaadata seal müüridel ja teeradadel-treppidel pesitsemas.
Vat on hookus-pookus.
Et mu postitus päris pildituks ei jääks, panen paar fotot oma isetulnud uustulnukast lillepeenras
:

See õitsev vigur, See on see pähklimaitseline salat, mis sooritas kasvuhoone mulla abil isekülvi.


Väga omapärane puhmas. Ilus kah.

2 kommentaari:

Köögikata ütles ...

See umbrohi meenutab väga rukkolat. aga seda sõnajalga pildista kindlasti. Äkki on ikka tegu kivi-imaraga, kui ta niimoodi igal pool vohab.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

See ongi rukola. :)