pühapäev, 3. oktoober 2010

Aga keegi rõõmustab siiralt.

Päeval paistab päike, temperatuurid on 30 ligi aga öösel vajub temperatuurinäidik nullist madalamale ja hommikuti on maa kaetud krõbedaga
Need pildid klõpsisin täna hommikul. Meil koer selline omapärane, talle meeldib talv ja lumi ja külmad temperatuurid. Muidu käib ta meil ikka enamjaolt omapäi oma hommikujalutamisi tegemas aga täna hommikul kiunus, laulis ja pakkus oma käppa (küsis ilusasti) kuni tõmbasin jope hommikumantlile peale ja läksin tegin koos temaga ühe tiiru.
Maa oli udus. Kui Muhedik vaatab oma udu ülevalt poolt, siis meie vaatame oma udu altpoolt. Oleme ise udu sees.
Kui olime krundile tiiru peale teinud, leidis koer ühe õuna ja tegi sellega koos natukene möllu. Natukene ülimetsikut koeramöllu.
 
Igasugu lõhnad vist tulevad külmaga rohkem esile. Või vastupidi. Õhk liiga värske. Aga hea oli olla. Mõlemil.

4 kommentaari:

Köögikata ütles ...

See esimene härmatis on tegelikult päris mõnus. Talveootus tuleb juba peale.
Pilved esimesel pildil on väga müstilised.

ounoloot - nagu koera õunaloopimine :o)

isehakanud lillekasvataja ütles ...

On jah. Nagu mingil maalil

MUHEDIK ütles ...

Pilved on müstilised, puud on müstilised, õhk on müstiline - on ju aasta üks ilusamaid aegu:)

Meil polegi veel korralikku öökülma olnud, vaid üks kerge hallake riivas meid. Aga paar päeva tagasi olime ka meie siin paksu udu sees, see on siin sügisel tavalisem kui need veekogusid meenutavad, arvan, et orgudes oli tol päeval ikka päriselt väga külm.

Tsiil ütles ...

Mul oli mõned aastad tagasi taks Amadeus.(olgu tal seal koertetaevas ikka ohtralt lund ja lõhnu!) Tema armastas lund ja eriti esimest lund. Siis ongi lõhnad isemoodi peidus ja samas õhus. Nii et see koeratants on tore värk, kui ise ei taipa, siis koer näitab ette :D

ah, ma veel ei tahaks. Kuigi see esimene hommik köögis, kui õu on külmaks läinud on ka nii teistmoodi...