Eile oli vähe lahedam päev, õhtu lähenedes varjutasid pilved päikese ja mina kappasin kohe köögiviljaaeda probleemsemaid kohti rohima. Just nimelt probleemsemaid, sest kõike ühe õhtuga ei jõua niikuinii! Ja teiseks kraapisin ja kratsisin kasvuhoones. Sinna pole juba jupp aega saanud (palav ju!), tomatid nägid välja nagu suured pusad ja kurk oli dzungli tekitanud. Kui lõpetasin kasvukas lõikumise, sain kaks suurt sületäit võrseid, võsusid, lehti ja umbrohtu ka loomulikult. Aga nüüd on korras vähemalt.
Kedrikust ma pole lahti saanud. :( Jamade jama. Aga paanikat tegema ei hakka eks kordab sama, mis eelmine aasta. Kohtmürgitamist. Ja pritsib vast ka mingi loodusliku leotisega. Ei ole erilist usku sellisesse asja aga annab vähemalt niiskust juurde, seda kedrikud ei pidada tahtma. Hmmm. Tekkis üks mõte. Mul on purk vana küüslaugusoola. Pritsiks sellega? Kui muud tolku pole, on vähemalt kurkidel eelmarinaad tehtud? ;P :D
Ja nõge ja tuhka puistan taimede vahele. Iseäranis just kedrikuõrnade, nagu mais, viinamari ja kurk vahele. Muidu pealtnäha mingeid hulle kahjustusi veel pole, kasvukas on ilus roheline ja isuäratav paik. Varsti saab maisi. Ja ka füüsal õitseb hullupööra ja on ka pisikesi marjalaternaid juba!
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
9 kommentaari:
Ma arvan, et küüslaugusool pole üldse paha mõte. Vanasti kasteti ju kapsaid soolveega kapsaussi tõrjeks, tehti säärane korralik supisoola lahus (olen seda isegi teinud). Ma ei usu, et see kurgid ära tapab, proovi esialgu ühe taimega ja küüslauk tuleb seal ainult kasuks.
Rohelise seebi lahus on mind alati aidanud kedriku vastu võitluses toalilledel, vahest ka kasvuhoones? Lehe alumised küljed tuleb väga hästi ära pritsida.
Aitäh mõnusa lugemise eest!
palm
Taimekaitseraamat soovitab mehmematest vahenditest:
1. pritsida kurgilehtede alumist pinda korduvalt küüslauguleotisega, millele lisataks paremaks kleepumiseks rohelist seepi 20-30 g 10l vee kohta.
2. liigne lämmastik pidavat ka kedriku leviukt soodustama
ehh - pehmematest vahenditest - tahtsin kirjutada - vabandust soperdamise pärast :))
Ei ole hullu, ma ei tee numbrit mõne näpuka pärast.
Soovitatakse ka vereurmarohu leotist.
Ja ma katsetan ka tomatilehe leotist, sest tomateid nad ei salli ja nende otsa ei roni, järelikult tuleb kurgid tomati-haisuseks teha ;)
Ühel aastal, kui terve mu kasvuhoone kubises kedrikust - no ei taibanud kohe, millega tegu ja asi läks päris kontrolli alt välja, järasid nad ka tomateid. soovitati Neem-Azali, aga sellest küll kasu polnud. tegelikult ei olnud üldse millestki, tegime uue kasvuhoone teise kohta.
Eks ma täitsa arvestan selle võimalusega, et jään kaotajaks ja plaan B on kah juba välja mõeldud. Et istutan viinamarjad vabasse loodusesse ja teen alet kasvuhoone pinna peal
Kedriku põhiline miinus ongi see, et teda ei märka enne kui taim juba hukas ja kedrikut massiliselt
viinamarju saab küll õues kasvatada, talvitub täiesti normaalselt ja päikselises kohas saab õigeks ajaks valmis ka. Pane prooviks mõni pistik.
Mia olen seesuguste satikate jaoks kasutanud Fastac´i ja seni edukalt.Proovi järele,ega küll küllale liiga tee..:)
Postita kommentaar