... et mida ma seal õieti kritiseerisin...
See õunapuu kandis mitu aastat õunu nagu hullumeelne. Ei ühtki puhkuseaastat. Siis aga saabus talv 05/06 ja enamik ta oksi olid kevade saabudes kuivanud. Too kevad teda ei puutunudki, seisis niisama kurvalt oma kuivanud okstega (oli ju uskumatult suur ja võimas puu) See kevad aga võtsime ta käsile ja tegime talle korraliku noorenduskuuri. Kui nüüd neid pilte aga suuremaltki vaadata, näete isegi, et järgmine kevad tuleb saag uuesti kätte võtta. Palju on oksi, kus koor lihtsalt koorub maha ja oksad kuivavad. Kahju kohe, jääks ta ikka alles. Hea talveõun nii mahlaks kui küpsetisteks ja muidu ka ilus puu keset õue.
Nii et vaatame sama puud ka teise külje pealt ja pisut kaugemalt. Võsude lõikamine kah veel pooleli.Mõtlesime siis mehega, et peaks talle praegu ehk värviga mingid jutid peale tegema, kevadel muidu jälle ei saa aru, et milline see hukas oks on ja milline mitte. Kui me kevadel Harri Poomi juures pookimas käisime, siis ta rääkis, et mõnel õunapuul tulebki selline viga külge, et hakkab tasakesi kuivama kuni paari aastaga kuivanud ongi. No me ikka loodame veel. Teine selline vanemat sorti puu on sibulõun. Kah viskas tüve pealt kohati koore maha. Käin teda nüüd ikka vahatamas, siiamaani pole päris otsi andma veel hakanud.
Ja kui uuesti puule lähemale tulla, siis Antoonovka all on meil üks lilletünn. Seal sees pisut imelik kooslus: astrid ja hõbekosk e. Dichondra argentea. Viimase kohta niipalju, et seemnepaki peal oli kirjas, et 1-aastane. Kuskil lillepoes müüdi sama taime kui püsikut. No ma ei tea. Vaja seda asja uurida.
Ilus ta on aga aeglase kasvuga. Natuke toon seda ilusat hõbedast pusa omale tuppa talvituma poti sisse.
4 kommentaari:
Ära kritiseeri midagi, Antoonovka on hea tolmeldaja.
Ära sa kritiseeri jah - mulle just meeldivad sellised iseloomuga elu ja ilma näinud puud. Ma vist kiiksuga, aga pole mitut ärakuivanud ja juba valges samblarüüs metsõunapuud raatsinud ära koristada - sammal taha ju ka kuskil kasvada :). Vana remmelga eest, mis läbi paistab, seisin ka! Aga nood puud mul muidugi päris iluaia piires ei asu.
Ega ma ei kritiseerigi, no ses mõttes. Kui end kokku võtan, siis kirjutan uue jutu.
Elagu vanad puud! Me pole kah kiirustand oma n2sside likvideerimisega - et saada aeda 100-aastast puud, l2hebki 100 aastat. Antoonovka - t6eline qltussort. On vist kyll k6igis vanemates aedades, ka meil.
Postita kommentaar