teisipäev, 11. september 2007

Takkajärgi

Kui nüüd vaadata veebruarikuu plaane, siis ühe "projekti" nimetus on "vana lauda sein.
Lubasin nagu sügisel üle vaadata, mis neis "projekti" kohtades siis kah on.
Kiviktaimla natuke nagu ebaõnnestus. Taimed ju nii ruttu ei kasva, et ühe aastaga kohe terve kiviktaimla kauneis õites ja puhmastes on. Pealegi võitlesin seal kogu suve selle laialehise kellukaga nagu kuskil eespool juba juttu oli ja kasvab ta seal praegugi minu ponnistustest hoolimata. Oleks vist pidanud ikka mingi keemiaga mürgitama.
Et inimesed ikka aru saaks, et tegemist on kiviktaimlaga, panin sildi seinale.

Keset suve tegin ühe peenra, mida hiljem ka vaadata lubasin.
Rebasheinad ja öölevkoid kasvasid päris ilusti ja kasvavad praegugi aga sellist kilepeenart enam teha pole mõtet. Kuival ajal ei jõua ära kasta.
Neid vaikselt hiilivaid öökülmi ei karda selles peenras ükski taim. Rebasheinasid saabki kuivlilledena tuppa tuua, iseasi kas nad puru ei hakka ajama.

2 kommentaari:

Naano ütles ...

Mh, mul ka seda laialehist kellukat, ainult valget. Ma ei saa öelda, et väga ohjeldamatult paljuneks, nagu ma sinise kohta mujaltki kuulnud olen. Silt on muidugi väga hea, mul tuleks ka paljudesse kohtadesse sildid juurde panna: tänavused projektid läksid enamuses ühte teatud kohta.

mustkaaren ütles ...

Kellukad kasvavad minu aias t2iesti hullunult. Ilmselt tuleb nende vastu ocustavam olla, sest nad kasvavad seemiqte, viinamarjade, pojengide &t ocas v2gagi vallutushimuliselt. Aga palkhoonete oanikele sygav poolehoiuavaldus - palju neid siis ikka alles on, & palju neid siis ikka juurde ehitataxe... r66m, et taastate.