Mõnda aega tagasi oli pööning selline.
Aeg läks edasi, jõudis tänase kuupäevani ja pööning polegi nagu enam päris pööning, on hoopis teine korrus.
Mees ähvardab varsti köögi lakke augu teha (tulevikus tuleb sinna trepp) ja siis sealtkaudu üleval käima hakata. Vaene minu köök. Varsti on
ta prahti täis. Ei kujuta ettegi, et kuidas niimoodi elatud saab. Aga küllap saab, inimene harjub kõigega. Peab tegelikult tunnistama, et mehe meelehärmiks ma eriti viimasel ajal köögis toimetada ei viitsigi. Tüdrukuga koos on see söögitegemine üks paras tsirkus. Ronib igale poole, kisub kõike, saab hirmus pahaseks kui ma talle tooreid mune uurida ei taha anda. No mida sa koos sihukesega teed? Parem ongi kui mees kogu köögi paksult saepuru täis ajab. Ei ole pisematki santsu kööki pääseda.
Aga niikaua kuni köök veel saepuru täis ei ole, peab seal miskit ikka tegema. Ja siin tekkiski küsimus, et no miks?...
no miks, no miks peab aiaga inimene põldmarju pakist võtma? Läänemaal kasvavad nad ju kenasti? Et kasvataks ise ka. Aga kuidas? Ja kust saada taimi? Bakkerist mina tellima ei hakka. Ma juba tellisin, nii umbes kaks kuud tagasi posu sibulaid. Muud pole sealt saanud kui uue kataloogi, et telli aga veel. Võimalik muidugi, et Bakkeri omad arvavadki, et tellimine on lihtsalt üks pidev sõbralik kirjakeste vahetamine, aga ega mingeid pakikesi sibulatega mulle ei saadeta. Peaks ju rahul olema, raha jääb ju alles. S. Savisaarelt tellituga sama lugu. Ei kippu, ei kõppu.No helistasin siis, saime kenasti jutule ja pakk tuleb kas täna või juba eile...ehhee
Hea, et täna ilus ilm on, peab üle kontrollima, kas on ikka piisavalt ruumi uuele aiarahvale.
1 kommentaar:
kas mõtled põldmarja all pamplit või põldmarja? Kui põldmarja, kas neid kultuursorte ongi - sageli mu meelest pampleid müüakse põldmarja pähe.
Metsikut põldmarja on väga raske ringi istutada, sest tal marusügav juur ja narmasjuured sügaval, noorte seemikutega on lihtsam, vbl saab ka mullapotti võrse juurduma sundida.
Postita kommentaar