Mis tehtud, mis tegemata.

Nii et siis kasvuhoone, jah?

Tehtud! Nimelt oli eile pärastlõuna päris päikseline ja kohe saabus ka kihk aeda sebima minna. Tegemist on ju veel küllaga.
Kasvuhoones oli segadust palju.

Kurgitaimed olid oma aktiivse tegevuse lõpetanud, kolletunud. Korjasin viimased kurgid ära ja kakkusin taimed üles. Tomatid olid liig palju võsusid omale kasvatanud. Tükk aega sai ümber taimede kaera-jaani tantsitud enne kuni pusadest korralikud tomatid jälle said. Oma kasvuhoone raamatust sain kevadel tarkust, et esimene võrse, mille ära lõikad, sutska maasse- saad uue taime. Nii ma kahe taimega tegingi, nii et mul on praegu kaks alles viljumist alustavat ja toestamist ootavat taime. Toestasin nad ära. Paprikad tõid algul igaüks kaks vilja, mis nüüdseks ammu söödud. Praegu on nad aga hoolega uuesti õitsema hakanud, päris palju on ka uusi vilju. Eks näis, kas saavad valmis või jäävad talvele jalgu. Ûhe taime võiks ju tegelikult ka tuppa tuua... Peab mainima veel sedagi, et omakasvatatud paprika on ikka üle kõige. Pole elus veel nii mahlaseid ja maitsvaid paprikaid saanud kui need. Kasvuhoones on ka veel 2 plataani, millest ühe toon vist ikka tuppa. Need lõunamaalased on ju alles pooles suves, ei märkigi, et sügis või miskit. Samuti 2 viinamarjataime: Zilga ja Aljosha. Ootavad sügist pügamist. Selle tahab vist mu abikaasa pidulikult ära teha. Paneb ülikonna selga ja roosa lipsuga kaunistatud käärid kätte ja läheb pügama. Ja mina pildistan seda püha momenti ja laulan miskit... näiteks Internatsionaali (Prantsusmaa hümni ma ei oska lihtsalt) (Vähemalt tunne on küll selline, et see saab üks väga pühitsetud tegemine olema) Veel on kasvuhoones ka till ja varsseller. A neist pole miskit erilist, need kaovad lähima kuu aja jooksul supisse.

Mis siis veel?

Mul kasvab siseõues lilleringis 2 põõsasmaranat. Kollane Elizabeth ja virsikuvärvi ei tea mis sordinimi on, silt kadus ära. Kevadel tegin nendega katse. Kodukauniks foorumist sain teada, et maranad tahavad kevaditi pügamist. Tegingi siis nii, et jätsin Elizabethi niisama ja tolle teise (paneme talle nimeks Toomas) pügasin nii ära, et endal oli ka jube tunne sees. Tulemused: Elizabeth näeb täpselt samasugune välja kui eelmine aasta aga Toomas on oma kasvu ja tiheduse rohkem kui kahekordistanud. Mõlemad ootasid ümberistutamist. Elizabeth sellepärast, et puukoolist oli koos temaga siia tulnud ka üks enelas. Apla inimesena tahtsin ma seda loomulikult kätte saada. Ja see istutamine on praeguseks tehtud ka. Toomas on aga lihtsalt juhuse tõttu otse peenra keskele sattunud, ta siiski suht madalakasvuline, kõrgemad püsikud varjavad ta lihtsalt ära. Ootame järgmist päikeselist päeva istutamise tarvis.