Ooh mu selg! Mu vaene selg. (Sibulad ja laugud)

Seda peab kohe läbi interneti oigama, et oiee-oiee, ma tõmbasin oma selja ära! Käisin kasvuhoones siblimas ja külvamas ja tõmbasingi selja paigast. Oijeeeee. Nüüd ei olegi muud teha kui konutan toas ja vahin arvutiga tõtt. Mees lastega jookseb õues ringi. Teevad kasvuhoonet pikemaks. Ütlesin talle, et kui tahab see suvi tomatit ka saada, tehku pikemaks. Muidu pole lihtsalt ruumi. Kogu olemasolev ala juba broneeritud igasugu salatitele, viinamarjadele ja muule, ma ei teagi millele kõigele.

Aga seemned said külvatud. Igasugu astrid, peiulilled, tilli veel ja salatit.

Kasvuhoones juba üht-teist rohelist saab ka. Tuhlasin oma paberites ja blogis aga mis nimelised need laugud ja sibulad mul on seal, vot seda ei teagi. Sibul on vist see suur salatisibul ja lauk on kollaseéoieline, vot seda ma mäletan, muud mitte.

Aga see lauk seal on maitsev! Mahe küüslaugune amps.

Ka valges peenras juba toimub midagi. Linnupiimad on nii toredasti paljunenud. Kahjuks ei ole üles tulnud toda valget lauku Mount Everesti aga ehk on vara? Ma vähemalt loodan, et ta ikka tuleb.

Samuti olen natuke valmistunud selle aasta rohevahetusteks. Panin paar kibuvitsa potti. See oli nii kuum kraam eelmine aasta. Ehk saab seegi aasta nende vastu miskit hääd vai huvitavat.

Salapärane aed

Ma käitun nüüd nagu mingi armetu paparazzo ja panen blogisse ühe salapärase aia fotod. Aga see salaaed on mind imetlema pannud juba mitmeid kordi, no ta täiesti lummab!

Üks linnainimene on tekitanud kinni ehitatud rõdule pisikese paradiisisaare.

Ja millega ta eriti lummab? Millega silma jäi? Aga seal elavad pisikesed linnud ja lendavad rõõmsalt seal ringi! Neid on näha mõlemil fotol, alumisele tegin noolekesed juurde, et oleks näha kollaseid sulepalle. Vist kanaarilinnud.

Neh, ikka lastakse vahete vahel õue!

Täna puhus suht jahe tuul aga ilus oli ikkagi üle hulga aja õue pääseda. Jube kui palju on tööd! Riisumine, ümberistutamised, niisama istutamised. Aga see on hea töö, seda teen ma heameelega.

Vat see jutt, et mul pole mõtet uue aasta alguses mingeid eesmärke püstitada, see kehtib veel rohkem kui enne! Mul eelmise aasta lubadusedki veel täitmata!

Näiteks too peenar keset õue. Jõudsin eelmisel suvel ju vaid pool peenart likvideerida:

Asemele jäi selline U-kujuline moodustis. Lükkasin veel sügisel sinna kivid ümber, muidu oli veel pentsikum.

Täna, esimese asjana, hakkasimegi kõigepealt sealt püsikuid mujale istutama. Ega neid seal palju polegi. Siis tuleb oodata kui sibullilled on ära õitsenud, siis ongi plats puhas.

See aasta on lootust imetleda ka püvililli nende täies ilus. Õnnestus nad kasside ja koerte käiguradadest eemale istutada. Igaks juhuks mitmesse kohta, sest mine sa neid loomi tea.

Sinililledele on see lumerohke talv küll hästi mõjunud, hulka rohkem kui eelmine aasta.

Üldse on sibulilled kõik väga hoos. Ilusasti paljunenud, õitsevad hoogsalt ja kaua. Tõotab tulla imeline tulbiõitsemisaasta.

Uued ja vanad pereliikmed ning kevad

Tegelikult elab siin veel mõningast rahvast, kellest varem pole rääkinud. No näiteks harakaperekond kuusehekis. Jahtisin teda küll fotokaga aga ei saanud pilti, no see lind ei salli mind eriti. Tundub, et ta lihtsalt lepib minuga nagu linnainimene tarakaniga. Nohh, et olen kõike proovinud aga ta tuleb ikka tagasi! Minu eelmist koera, väikest valget mustatäpilist krantsi sallis ta küll. Võiks öelda, et nad olid lausa sõbrad. Istusid koos maja trepil. Sõid ühest kausist. Koer ei pahandanud ja lind sõi rahumeeli pool kaussi tühjaks. Koos ajasid varblaseid taga. Idüll.

Ja kuldnokad asustasidki ühe linnumaja! Nii et nemad on siis kõige värskemad pereliikmed.

Ja veel üks pereliige: Nenke!

Jänes Nenke. Kaisujänes. Aga ta on täiesti elus jänes. Sööb meiega koos laua taga. Magab Väikse Poisi voodis. Igasugu vigureid teeb. Aga praegu jäi Nenke haigeks. Palavik ja natuke nohu. Selle tõttu ei saa me õues riisuda ega mängida vaid istume ikka veel muudkui toas, kraadime ja sööme rohtu. Ohh, igavene jama on seda kaheaastast ravida. Nii kui palavik vähe maas, nii hakkab end riidesse toppima, et tema läheb õue.

Ja ometi oleks õues nii palju teha! Isegi mitte midagi teha! No niisama nautida soojust ja päikest!

See aasta tuli Mees mõttele, et võtaks õige vahtramahla. See on küll hea! See kasemahl, mida ta varasemalt ämma juurst tõi, maitses nagu saepuru leotis.

Aga vahtramahl on tõega super! Iseasi, mida meie väike vahtrakene sellest arvab.

Kevad hakkas pihta, ...

... viskame pilgu aknalaudadele. Küllaltki ülerahvastatud aknalaudadele.

Aga enne üks vägagi nämma kevadine retsept:

Kohupiimapizza (pitsa?)

Aluspõhjaks muretaigen, selline pehmemat sorti, hapukoorega.

Täidiseks kodujuust, mis segatud vähese hapukoorega ja maitsestatud köömnetega. Pisut soola ja suhkrut ka aga hästi vähe!

Siis tomatirattad ja riivitud juust.

Ahju.

Vääääga maitsev!

Nii et siis toataimed ja aknalauad.

No oli mul kord eriti uhke rahupalm (link) Oli ilus ja uhke küll aga siis kuivatas oma lehed ära. Esimese ringi esmalt, siis väike paus ja läks ka teine lehering. Ainult üks leht jäi. Vindus siiamaani. Küsisin igalt poolt nõu aga ei osanud keegi mind aidata. Arvasin siis, et ju ma kastsin ta üle ja istutasin ümber. Mõnda aega oli täitsa kobe ja eluline, siis kuivatas ka teise ringi lehti. Istutasin siis veelkord ümber. Seekord aga naksisin kääridega kõik kahjustunud juured alt ära. Ega talle sinna suurt midagi jäänudki. Endal oli küll selline tunne, et nüüd lõhkusin taime ära. Aga ennäe! Tuli kevad tallegi! Ja ajab uusi lehekesi! Hästi lahe! Leppis lõppude lõpuks minu juures elamisega!

Sama foto peal on ka jaanikaunapuu. Temale see potitaime elu sobib hästi. Ajab uusi võrseid. Hea taim! Nö. minu kindel. Ei võta teda kedrikud ega näri teda kassid.

Mida kahjuks ei saa öelda vesipalmi kohta:

Kassid on ta puhta ära närinud. Ja ta on madal nagu muru. Liiga valge siis tema jaoks. Kuskile pimedamasse kohta teda tõsta on mõttetu, kass teritab kohe nuga-kahvlit ja limpsab keelt. Vat ei teagi, mis temaga teha. :(

Jõulukaktused õitsevad, üks ilusam kui teine.

Aga gardeenia ei õitse. Muudkui teeb pungi. No kohe massiliselt aga kui pungake on paras suur, et avanema hakata, kuivab ta hoopis ära.

Minu kolm palmi on ka üsna kasvuhoos. Muudkui ajavad lehti. Neid on küll ka kass näkitsemas käinud aga õnneks mitte eriti.

Ostsin hiljuti ka ühe hirmarmsa potitaimekese. Ja hull lugu küll, ma ei teagi, mis ta nimi on! Poes oli kiire nagu alati koos lastega, nägin, et sildike potil, tsuskasin korvi, noo et küllap nimi sildil. Et kodus uurib. Aga polnudki! Aga tundub, et talle meeldivad mu tingimused, on palju uusi võrseid ajanud

Ka begooniamugulad toppisin mõnda aega tagasi mulda. Kasvavad, ei ole viga.

Daaliajuurikaid pole veel kontrollinud aga krüsanteem elas ilusasti talve üle. Ajab abiruumis akna peal toredaid rohelisi lehekesi.

Tegin ka ringkäigu aias. Midagi väga hullu juhtunud pole. Ainult üks mägimänd, too meetriseks kasvav, on hukkunud. Teistel pole häda midagi. Lumerohkus on vaid lehtpuid/põõsaid retsinud, palju äramurdunud oksi saab see kevad kokku korjata. Roosidega tundub kõik ok olema. Ja kera-elupuu on seest kuidagi kahtlane. Hallitus mingi vist. Ootab kuivemad ja soojemad ilmad ära, siis kukume pritsima.

Vaatasin, et paljudel on blogides uue aasta tegutsemisplaanid. Tekkis tahtmine samuti üks ilus nimekiri teha. Aga see nimekiri tuli juba mõttes nii pikk, et ei mina viitsi seda üles kirjutada. Lihtsam oleks lühidalt ja kokkuvõtvalt:

kõik tuleb korda teha!

Sest kõik on valesti.

Eile

Ilmad muutuvad üha kevadisemaks ja lapsed kipuvad kangasti õue. Ega seal miskit teha praegu saa. Kohati on suured märjad lumehangad, kohati püdel pori. Kuna me eile siiski üritasime õues hakkama saada, siis täna ei saa üldse õue. Riided läksid pärast õuest tulekut otse pesumasinasse.

Aga see-eest sai natuke kasvuhoones asjatatud. Tundub, et vara veel sinna midagi külvata, kasvuhoone servade pool on maapind puhta jääs. Keskpaigas on muidugi ok. Ja pisikese külvi tegime kah. Tavalisi asju: salatit, redist, porgandit, tilli ja peterselli. Kuna külvasime kolmekesi, arvata võib, milline segapudru seal on siis. A vahet pole. Supis lähevad nad ka kõik pärast segi.

Midagi erilist praegu ei õitse. Eelmine aasta istutasin sügislill Tivi teise kohta ja näed, ei õitsegi. Tea, kas siis on ära söödud või muidu hävinenud. Kahju kui see nii on.

PS.: Kasvuhoones talvitunud taimedega paistab kõik ok olema. Mul kasvab ka seal see talisibul, varsti saab värsket salatit! Päris pikad sibulavõrsed seal juba olemas.