Oma lastel pole viisakas vahet teha. Kõik peavad kallid olema ja vajaduse järgi armastust ja tähelepanu saama. Päevaliiliaid võib aga sortida küll. Neil sest suht savi. Peaasi, et päikest, vett ja ilusat toitaineterikast mulda on. Enamik päevaliiliaist olen pagendanud igale poole mujale, ainult kolm neist uhkeldavad veel kiviaiapeenras. Üks on neist Kadakalt saadud varasem kollane, eks ta seal tiigi juures oma varasuse tõttu ongi. Ülejäänud uhkeldavad valge peenra osas. Gentle Shepard (pildil) ja variegata vorm (viimasel fotol see valge-rohelisekirju ilutulestik koos kurerehadega).
Enelas Little Princess lõpetab ja on kontrastse fooni tekitanud valgele monardale:
Valged päevakübarad alustavad:
Imepisike valgeõieline kipslill, saadud see suvi Helle käest:
Neid oli kaks taime. Ühe istutasin oma mängulossi müüri peale, lootustes, et ta selle koha omistab. Tal pole seal kah midagi häda, täitsa ilus, ainult ei õitse nii hoogsalt kui fotol olev õde. Loodetavasti suudavad mõlemad tublilt külvata, sellist väikest armsakest tahaks rohkelt oma aeda.
Järgmisel fotol on kanepilehine ristirohi:
Väga äge tegelane
Ja siin on nüüd valge-rohelisevärviline "kompott":
+ lursslill Brunette.
1 kommentaar:
Oh kui ilus valge monarda!
Postita kommentaar