See oli eile, kus aalujate kamp tõestas, et nad pigem pool-veeloomaliiki kuuluvad ja tegi asjaliku ja toimeka, emotsiooniderikka reisi ma ei teagi täpselt kuhu. Sest mina eksisin vahepeal ära kuni leidsin end Ardu külalistemajas kana närimas. Mu armas reisikaaslane leidis, et kana on jälk ja eelistas pumbata endasse ploomimahla ja tegi tutvust "ülitervisliku" toiduga nagu friikartulid.
Aga pool reisi läks meil ikkagi korda, isegi väga korda. Kõigepealt külastasime Milda aeda, mis jättis ühest küljest vägeva mulje (taksonite arv) ja teisest küljest mõnusa, sooja ja koduse aia mulje, sest kõik taimed olid kuidagi väga mõnusas kujunduses - nagu päris, nagu nii peabki olema - looduslik, lihtne ja samas külluslik. Aitäh külla kutsumast ja vastu võtmast!
Ja üks pildike ka sealt aiast. Näete ise - ilus.
Teiseks aiaks sel päeval oli Enno sõnajalatalu. Assa jutt. Oli see vast aed! Varjuaedade pärlikene. Ma pole just varjuaedade spetsialist ja oma aias varjuala väga suurt ei tahakski (sääsed ei ole minu lemmikloomad) aga natuke võiks ju olla? Sõnajalad on ju nii salapärased:
Esimene unistus on Dioscorea deltoidea:
Selline tore ronitaim
Teise unistuse nime ma veel ei tea ja foto on kah natuke udu-uimane aga äkki tarkade klubi jälle aitab? Võimalik, et adiantum venustum.
Edasi sõnajalad, mis minuga kaasa tulid. Esimene on athyrium filix-femina frizelliae ja suurest peast näeb ta välja selline:
Teiseks on mu ammune unistus adiantum pedatum:
Kolmandaks võtsin sõnajala polystichum aculeatum cristatum
Ja viimasena hüppas mulle ligi asplenium scolopendrium:
Need illikukud sõnajalakesed saavad omale vallutamiseks minu mängulossivaremete varjulisemad küljed. Praegu on seal juba see võsundite abil leviv invasiivne kõrge ja kleenuke tegelane (sõnajalg), värvikas nipponi naistesõnajalg ja pisike sõnajalg, mistaniminüüdoligi ...
7 kommentaari:
Su esimene pilt on nats kehv, sest lehed on vihmaga vastu maad. Ta oleks justkui kivi-imar, aga võib olla ka keegi dryopteritest. Ja see aculeatum on Polystichum aculeatum....
Ilus reis on teil olnud, nüüd on sõnajalgadesse nakatunuid rohkem kui paar :D
Mõnede sõnajalgade lehed on vastupandamatult põnevad. Ja nii palju neid ühekorraga koos näha ja võrrelda oli kuidagi hariv.
Mul on sõnajalapeenra idee vist juba neli aastat, hunnik pottides sõnajalgu teises peenras ootel, aga ikka ja jälle see Kesse on puudu.
Oo, jaa ja nii see algab ja edasi läheb juba ludinal varjuaia poole :) Sääsed kaotavad oma tähtsuse, sest neid illikukuudunummisid on palju, palju rphkem kui esialgu adud :D
Just, vastupandamatud.
Just, vastupandamatud.
jajah, mul on seal taga kuusehekiga piiratud samblatoas üks jupp magusat kivimüüri. Sinna läheb kaks tükki ja teised lähevad lossi manu ja ... küll kohad leiab.
Postita kommentaar