Esiteks minu valge peenra osa muidugi. Seal on ka paksult heina kasvanud kohti ja neid krrrmuse omajuurse ploomi "istikuid", mis panevad kukalt sügama aga üldpilt on just selline nagu peab - mõnusalt metsik. Need fotod on tegelikult mõned päevad juba vanad. Praegu õitseb juba ka põdrakanep, mis teeks pildi veel valgevahulisemaks. Oleks aeg tegelikult valgest peenrast eraldi postitus teha ...
Õitsevad ka siberi iirised. Fotol Fond of Kisses.
Järgmisena näitan oma toredat elupuud White Tip. Kas ta pole lahe?!
Kõrgetest kukeharjadest Xenox on teinud see aasta toreda palli. Nagu mingi meremiin.
Sedum Glaukophyllum on ka õige tore:
Ja eriti tore on see paju, mille oleksin kevadel äärepealt välja kaevanud, kui isehakanud umbrohu aga sain ikka õigel ajal pidama, et äkki on mingi pistik. Oli küll pistik jah. Hiljem tuli meelde. Temast saab tulevikus taoline suur ümar pall - põõsas.
Ohhohohhoooo, pojeng Primevere
Ja see suviste kipslillede pott on ka tore. Praeguseks on ta juba suur valge vahune pall aga tore on selle poti juures veel see, et see pott ei sisaldagi 100% mulda. Ses potis on hoopis enamjaolt kevadel tiigist välja tõmmatud sodi - puulehed, vetikad, vanad taimejäänused, ülearused vohama läinud usslille varred. Mulda on selle mudru peal vast nii palju, et seemet sai külvata. Ja vaat kui ilusa poti sain:
Kuskilt rohevahetuselt olen saanud ka lumivalge siberi iirise. Aitäh lahkele andjale!
Ja see aasta ostetud valgeõieline inkarvillea õitseb tublilt. Praegusega on ta muide veel uhkem!
Peab seemet korjama. Ja talvel teda katma. Ta on tõesti lahe taim. Teda võiks ju palju olla, eks ole.
Ja lõpetuseks minu igavesed värviprobleemid. Mis on nagu ka tore omamoodi. Saab disainida.
Renoveeritava tiigikalda on asustanud taimed, mis oma värvidelt nagu hästi ei klapi. Seal on hosta Sum and Substance (kollaseleheline, fotol kuidagi liiga roheline, tegelikult ta selline üldse pole), siis väga tumepurpur ligularia Britt Marie Crawford, värvimuutev hosta Fortunei, kastik Karl Foerster ja täiesti teisest värviooperist üks siniseleheline hosta ... ja nende taga veel üks ligularia, sordinimi teadmata. Absoluutselt ei klapi need värvid ja kriibib silma.
Ma arvan, et see tumepurpur ja sinine hosta rändavad kuskile mujale ja asemele võiks ikkagi mingi taoline värvigamma tulla, mis algab tume-tumerohelisest ja lõppeb kollasega. Ei mingeid punaseid ega siniseid ega valgeid. Pealegi on see kobarpea mulle juba ammu teada andnud, et temal on seal liiga kuiv.
Hmmm, mõni kena astilbe sobiks ju ka sinna ...
Tiigiäärse renoveerimine läheb jube aeglaselt aga ehk septembriks saab tehtud.
2 kommentaari:
See on nii hea tunne kui toredused hinge paitama hakkavad :)
Pojeng Primevere on tõesti üks kaunimaid pojengidest.
Postita kommentaar