See on nüüd roosatülliline lauluviis aedniku kõrvadele, mis mees hommikul ütles. Ta ütles, et toob kive ja ma võin sealt kõigepealt ilusamad välja valida.
Paar sammaldunut ja imelikku kõverat tassisin kohe sõnajalgade manu. Ülejäänud valin ilusad ümarad ja vana kasutan tiigi renoveerimisel ja uue tiigi tegemisel.
Aiareisid annavad ikka sellise erilise sisemise jõu ja tegutsemiskihu - just, et aias sonkida ja töö läheb linnulennul ja vilega.
Tiigi tegemine pole väga hull, sest auk on ju ette kaevatud juba. Aga kasvas üsna rohtu siin vahepeal. Pärast neid vihmasid on aga mu savikas maa täitsa kaevatav. Enne vihmasid ei läinud labidas sissegi maasse.
Aga täpsemalt hiljem. Enne ja pärast fotod. Järgmisel fotol on näha see suur naadi ja raikkaeriku mütakas, mis mul välja tuleb kaevata. See ongi kõige raskem.
Tahaks ruttu valmis saada. Minu võhumõõgakesed on ju nii ummuksis juba, üksteisel seljas.
1 kommentaar:
aiareisid ja vihm savimaale on jah just see kõikse õigem kütus aedniku mootorile, motiveerib ikka väga. Kivide valimine ... ooo, see on puhas rõõm
Postita kommentaar