esmaspäev, 16. mai 2016

Tegemised, tööd ja ennast kiitmast ma ei väsi


Arhiivi huvides olgu siis kirja pandud, et toas haigutavad ahju ja pliidi asemel kaks auku põrandas. Pliit ja ahi on aga tükkidena maja kõrval maas ja haisevad nõe järgi. Nii palju siis sellest. Tublid ahjud olid, tegid oma töö hästi. Aga nende aeg sai ümber ja edaspidi leiavad nad kasutust teeparanduses või kiviktaimlas või äkki munsterdame ühe algelise pitsaahju isegi... Ei tea. Kesse teab, tal tunduvalt rohkem vaba aega kui mul.



Õunapuud, ploomid ja kirsid õitsevad. Üks ilusam kui teine. Üks roosa, teine valge, kolmas kohevalt krousis õitega ... ilus.


Igal pool pole nii roosiline. Minu astelpaju istandusega on vist vsjo, finito, kaput.


See ei ole möödunud talve tulemus, nad on juba paar-kolm aastat järjest niimoodi vindunud ja järjest ära kuivanud. Möödunud aastal jättis mees niites hulganisti noori võsusid niitmata. Lootsime uusi elujõulisi põõsaid aga ka need noorekesed on kuivanud. Elusaid oksi ju natuke isegi on aga neid on vähe. Kahju aga vist tuleb kogu istandus üles võtta. See kuivamine teisi ümbritsevaid puid-põõsaid ei paista puudutavat. Samuti on jutte kuulda olnud, et kohati on päris suuredki istandused niimoodi suht kiiresti hukkunud.
Tjah.
Kahju.
Saab siis uut ruumi juurde, mis siis ikka.Muidugi, ilusad astelpajud oleksid siiski mulle rohkem meeldinud.


Pääsesin täna-eile peenardesse rohima. Hea oli kohe korda luua. Praegu on see mõnevõrra lihtsam ka, taimed on enamuses juba ilusad puhmikud teinud, viimased uimased on ka ninad maast välja pistnud, nii et pole hirmu, et mõnel jälle labida või kõplaga pealsed maha tõmbad.
Ei saa mitte üle ega ümbert selle teema juurest, et pean iseennest kiitma - mul on jube lahe taimede valik, ausõna! Need toredad mütsakud-nutsakud, pisikesed pinnakatjad ja vahvad kõrgete laukude varred. Super! Aias kaevates kulub pool aega taimede imetlemisele. Turnisin täna nagu ahv oma kiviaia peenras ja veendusin, et ka peenra kuju on viimase peal. Midagi ei tahaks muuta. Ainult päevad võiks tiba pikemad olla, siis jaksaks korraga rohkem sonkida peenrais.
Hullult palju on pisikesi lupiinipoegi, need võiks kuidagi heinamaale ümber asustada. Vahet pole, mis värvid sealt siis tulevad.




11 kommentaari:

Köögikata ütles ...

See oli küll kole ja must töö, mis teil nüüd möödas on, aga uued ahjud-pliidid on seda väärt. Mõnus!
Ja see on ka mõnus, et oma peenardega rahul oled. Ma ka olen, suuremalt jaolt.
Astelpajude koha pealt sõna võtta ei oska. Kahju muidugi.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Ennast peab ikka ise kiitma, Kesse muidu :D Meil kunagi tulevikus see ahjutöö veel ees, võeh. Ja muidugi on sul maailma ilusaimad taimed maailma ilusaimas aias. Oma aed ju ja armastusega tehtud. Täpselt see, mida hing ja süda ja silm vajavad :D

Neljandik ütles ...

Enesekiitmise tööd ei saa küll Kesse hooleks jätta, ikka ise... :D Ja see on nii mõnus kuulda, et keegi oma peenardega täiesti rahul on ja seda täiesti ebaeestlaslikult ka teistele tunnistada julgeb ;)

Krissu ütles ...

Väga vaprad olete, et selle suur töö ette võtsite. Aga muidugi, kui vaja, siis ikka ju. Ja taimi on sul tõesti uhkesti! :)

Eve Piibeleht ütles ...

Minul valitseb püsikupeenardes hõre tühjus, no ei meeldi meie muld pea ühelegi püsikule. Põõsad on see-eest ilusad kõik.

Anonüümne ütles ...

Mulle ka väga meeldib sinu aia imago! Looduslähedane ja lopsakas, ka meie aed kipub sinna kanti. Astelpajusid ära veel täitsa maha kanna, oota veel. Ja kirja ma sulle kirjutan varsti, see meie viimane kohtumine läks kuidagi natuke liiga kiireks, aga loodan, et tuled ükskord jälle siia kanti, juba pikemalt! maurus

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Mauusele. Läks kiireks jah. Aga no mis sa teed, teised autos ootasid. Aga meil plaanis suvel veel kord surnuaias ära käia - liiva uuendada ja pinki mingi ainega vaja üle tõmmata. Eks ma siis proovin oma reisi kuidagi pikemaks venitada. Muidu kahju jah, inimest näed aga juttu ajada ei saa. Aia vaatamine jäi ju ka ära. Kus selle õnnetuse ots, eks ole? Nii et peame ühendust ja kohtume peagi :)
Thela. Ma kohati vahetan ka osad püsikud põõsaste vastu välja. Mullal pole ju viga aga selle heinamaaga on väga keeruline võidelda. Pealegi kipuvad väiksemad ja õrnemad püsikud mul vahest sellepärast välja minema, et mutt muldab need ja ma ei pane suures aias enne tähele kui taim mullahunniku all juba hävinud. :D Mis on ka igati positiivne - ma ei osta neid hirmkalleid imepisikesi taimejupikesi. Raha jääb alles :)

MUHEDIK ütles ...

Ma arvan, et Su astelpaju viis närbumistõbi, sest nad pole ka juurevõsu andnud. Nüüd pead uurima, kas see haigustekitaja seen võib mõnele teisele puittaimele ka hukatuslik olla, kui Sa midagi kavatsed asemele panna. Kirssidel ja murelitel on ka närbumistõbi üsna sagedane.

Ja loomulikult tuleb end kiita, kuigi meil seda eriti teha ei tavatseta. Oleks ka imelik, kui teed kõim täpselt enda maitse, südame ja parema arusaamise järgi ja siis pole rahul. Sinu kodu peabki ju Sulle meeldima. Kui ta ka teistele meeldib, on see vaid boonuseks.

mustkaaren ütles ...

Head tellised sordi kindlasti sodi seest välja, neil on kullast syda sees. ;)
Kui ikka tunne käsib, siis tuleb kiita. On ilus peenar kyll.
Ja ilus kevad, et mitte öelda varasuvi.

mustkaaren ütles ...

Head tellised sordi kindlasti sodi seest välja, neil on kullast syda sees. ;)
Kui ikka tunne käsib, siis tuleb kiita. On ilus peenar kyll.
Ja ilus kevad, et mitte öelda varasuvi.

Anonüümne ütles ...

Astelpajudest on väga kahju! Peenar näeb välja väga väga ilus! Viv.