Lapsed ootasid juba jupp aega pikisilmi korralikult sooja suveilma, et teha üks pisike tiir Järvamaal. Kaugemale sõidud tuleb mõneks ajaks kõrvale lükata, sest pesamuna ei pea autosõidust suurt lugu. Sõita ju võib aga liiale ei tasu ka minna - vot see on tema arvamus. Ja sajast kilomeetrist päevas peaks aitama. Kui rohkem, siis on juba ilmselge aja ja ressursside raiskamine ja seda ei tohi mitte teha. Aga suvi kestab veel ja maailm on üks imeline koht, pidasime maha pisikesed läbirääkimised ja asusime tiirutama kodu ümbruses. Nooh, et harjutamise mõttes.
Oooo, tore suvi. Ilm oli soe, raadios kinnitas sosinal Tõnis Mägi, et Eestimaa on ilus (kõvasti ma ei lubanud tal laulda, muidu ajab lapse üles) ja lapsed lugesid tee ääres lehmakarjad üle. Ühest tegime pilti ka. Peetri alevikust ostsime laste rõõmuks limpsi ja küpsiseid kaasa ja sõitsime läbi Müüsleri külast. Seal asub see va Kilplala. Kahjuks mingit tegevust seal ei toimu, nii et vaatasime niisama seda parki seal.
Hea koht, kus kiviktaimlat teha, eks ole?
Jõudsime Väinjärvele. Imelik küll aga me pole seal varem kunagi käinud.
Seal oli lahke pererahvas, meid tuldi kohe tervitama.
Part ütles, et tere ja saia ka tõite või?
Ja meie ütlesime, et ei toonud, see pole tervislik.
Ja part ütles, et pole jah aga tigusid ei võta suplejad ju järve äärde kaasa. Et anna küpsist siis!
Ei anna, ütlesime meie, see veel hullem kui sai.
Siis ütles part, et hea küll. Las olla peale. Et ega ma mingi näljane ei ole.
Ja kutsus meid kaasa kohalikke vaatamisväärsusi imetlema
Jesss! Küpsised jäid meile. Ja imesid sai seal näha küll:
Väinjärv pidada kohati kuni 11,5 meetrit sügav olema ja seda salapärast sügavust saime meie kah poole silmaga kaeda. Vesi oli imeliselt läbipaistev ja ühes kohas saatis päike valgust isegi kõige-kõige sügavamasse, mida silla lõpus nagu näha oli. Seal vist vilksatas isegi üks niisugune kala, mille jaoks eraldi uut panni peab poodi ostma minema. Ses mõttes, et suur. Nomaitea, haug oli ta või mis. Ülemistel fotodel on imelised järverohud, mille peal läbipaistvat vett meeter kuni kaks. Veerohtude sees samuti meeter kuni kaks.
Viimasel fotol on pildistatud see üleminek, kus on liivane ujumiskoht umbes sügavusega 2 meetrit, siis järsk järverohuga kaetud langus ja siis pime sügav-sügav ...
Fantastiline!
4 kommentaari:
Uskumatult põnev tiir, eriti need vetesügavused ja see suur kala, kelle tarvis uut panni vaja on :)
Ilusad myyrid, asi siis sinna natukene mägisibulaid panna.
Läbipaistva veega järv on haruldane ime. Enamasti on järved sellised, et põlvini vees seistes oma varbaid eriti ei näe. Ilusad pildid oled teinud.
Sooviks pikemalt ilusaid ilmu, kui sa oled oma reisiseltsilist natu vastupidavamaks treeninud, siis vaatamisväärsusi igal juhul jätkub.
Veealune on alati põnev, ju seepärast, et üsnagi kättesaamatu on.
Mu meelest on loodus ise neile müüridele, kividele mingi taimla kujundanud.
Inimesed on ikka imelikud, ilusat ja head minnakse kasvõi maailma lõppu otsima, teadmata, millised imelised paigad käeulatuses on. Tubli, et käid ise ja näitad lastele, millised väärtused meil endil olemas on.
Jah, mulle meeldib ka täiega:) vahel on hiigla mõnus jätta kodune entroopiaväli selja taha ja minna ning teha turisti. Saab palju positiivset energiat ja pärast on isegi tüütuid töid poole kergem teha.
Postita kommentaar