Nagu siin varem on juba jutuks tulnud, kiusab tänavu mu tokkroose vilt-rooste. Sparglitega ühes peenras olevad tokkroosid ja altee lõikasin maani maha, loodetavasti tapab praegune kuum päike neid roosteseeni. Söögitaimedega peenart ma ju ei mürgita.
Kahel esimesel fotol on mustjate õitega tokkroos tiigi lähedal peenras. Seal ma mürgitasin natuke ja katkusin lehti tokkroosidelt. Õied jätsin ja tokkroos on kui üks peenike ritv, tutid otsas.
Olgugi, et tokkroosid olla sagedased rooste põdejad, on minu aias selline nähtus esmakordne. Süüdistada saab möödunud pehmet talve. Ja minu ravi neile on tavaline - lõikan maha, viskan tuhka. Hullemates kohtades, kus nad midagi eriti peent nakatada võivad, pritsin topasega kah. Pean siinkohal pojenge silmas.
Ja nagu näha kolmandal fotol - õnnestus mul ometi ka valgeõielist tokkroosi omale külvata. Rõõm on suur, õis on ilus ja suvi jätkub veel. Kindlasti saan sealt seemet.
See aasta sai külvatud ka roosasid täidisõielisi, need ootavad peenrasse istutamist.
2 kommentaari:
Tokkroosid meeldivad mulle väga aga mina ei saa neid just rooste pärast kasvatada, mul olid igal aastal nad haiged, lõpuks loobusin.
Külvasin sel aastal esmakordselt tokkroose ja peab pöialt pidama, et talve üle elavad ja see va rooste külge ei tuleks.
Postita kommentaar