Korjab saaki ja vaatab ringi.

Tänavaastane saak on küllaltki omapärane, sest puudub absoluutselt KURK, mis minu aias on küll alati liigagi rohkelt esindatud.  Esimene külv läks niru juuni tõttu hukka, ainult kaks taime jäi ja need siis on andnud paar kribalat. Hilisem külv ainult õitseb ja tekitab võsusid, muud midagi.
TOMATit ikka saab aga suureviljalist saab vaid järelküpsetamisega toas. Kasvuhoones on küll palju rohelisi aga punaseks nad ei kipu. Väiksemaviljalised toodavad küll, marjade eest, et hops-suhu.
SIBUL kasvas ilusasti, sain ämbritäie. Rahul. Järgmine aasta panen rohkem maha. Meil süüakse sibulat palju.
Hullult palju on Pepi pirnipuu otsas PIRNE. Mees ehitas okste alla mingi kaadervärgi, et priske saak puud puruks ei teeks. Mina käin tasapisi muudkui noppimas juba, teen pirnikompotte.
ÕUNA saame see aasta ka palju. Ja mul on põhiliselt taliõunad aias, säilitamiseks. Aga ehk teeb mingit mahla ja moosi ka. Eks näis, ma pole see aasta eriti käbe perenaine. Pole sellist meeleolu.
HERNEID olin vist ikka liiga palju külvanud. Kahest peenrast oleks piisanud. Ja vähe paremaid sorte oleks võinud valida. Aga saak oli ok, karbitäis on sügavkülmas kah.
Petersell ebaõnnestus mul juba teist aastat järjest. Kasvab küll aga kole aeglaselt ja nirult. Erinevad sordid. Aga kasvukoht sama. Järgmine aasta külvan peterselli kuskile mujale.
Pistikute tegemiseks see aasta polnud kah mul suurem asi. Umbes pooled läksid untsu. Aga eks ma proovin järgmine aasta uuesti.
Astelpajumarju kah see aasta pole, isane taim läks hukka. Õnneks tean puukooli, kus neid kasvatatakse. See käib ka vist igal kevadel meie kandis laadal, tellin sealt.
Sõstraid oli palju ja seeni on palju. Viinamarjad tegid ka puhkeaasta seekord. Mõlemal suurel taimel vaid paar kobarat.
KÕRVITSat ma see aasta ei külvanudki. Suvikõrvitsal lasin mõned esimesed viljad ära teha, siis tõmbasin taimed üles. Mingi vale sort oli, ei meeldinud. Nüüd ilutseb Hoganase peenra tipus vaid paar uhket patissonitaime, annavad vähe saaki ikka ka.








Nojah, nii, et tänavu peab peamiselt silmadega sööma. Ja hoolimata vihmadest ikka on mida süüa. Minu Hoganase peenar kaugemalt:

Väga laia üldplaani ei tahaks esitleda, tagapool need kõrgemad püsikud on vihmade tõttu kõik üksteise seljas upakil. Ei ilu ega korda. Aga õitsevad kõik hoolega.
Ja lähemalt:

Ise hakkas seal kasvama üks maarjaohakas. No kas ta pole kena:

Korea seedermänd on imeilusaks läinud. Praegu veel pisike, ohhoo, kasva rutem!

Minu punutud suured korvid pidasid kolmanda aasta ka vastu. Aga see aasta külvati sinna alles peale jaanipäeva, õitsemised jäävad hiliseks. See eest on nad uhked ja rohelised.









Korea nulg tegi oma esimesed käbid. Ilus vaadata kohe

Läbi raskuste tähtede poole. Kunagi sain Tiilt kolm pisikest Lime Rock? nimelist helmikpöörist. Esimene kadus esimesel päeval ära. Istutasin kolm. Järgmisel päeval oli neid kaks. Teine taim kadus samuti niimoodi ära. Lihtsalt üks päev oli ja teisel päeval enam mitte. Viimane aga soostus paigale jääma ja on eriliselt armsake see sügis.

Agustikuu kadus nagu lipsti. Nagu poleks olnudki.