Pühapäeval oli suurepärane ilm aiatöödeks ja nii võtsin ette valges peenras aediiriste ümberistutamise. Nimelt kasvasid nad kohas kuhu on edaspidi ette nähtud turbasema pinna armastajad.
Oli vist kõige õigem aeg nendega tegelemiseks, sest kogu ümberistutamise protsess, juurte puhastamine umbrohust jms, oli väga lihtne.
Lasin nad ka lillaveevannist läbi ja avastasin juurejublakate seast ka ühe koleda ja läbi mädanenu. Kah vist mingi juurepõletik või midagi.
Sellega seoses tekkis küsimusi, et mis nende vanade juurejubinatega üldse juhtub? Kas tervel, haigustevabal taimel, peavad nad kuidagi olematuks kuivama? Kui sageli üldse tuleb aediiriseid niimoodi kolida ja puhastada? Sest kui aus olla, ma poleks seda haigusekollet ilma väljakaevamiseta avastanud.
Praeguseks on need kaks aediiristesorti ilusasti oma uuel platsil valges peenras.
Seal sai üldse suur töö tehtud. Peenralaiust sai natuke juurde kaevatud, üks pojeng kolib sinna veel varsti, neile on seal hea kasvukoht.
Loodetavasti saan nädala jooksul oma tööd seal aiaosas lõpetatud, siis saab vaadete pilte :D, enne ja pärast. Vahe on suur :D selliste ilmadega tekib aeg-ajalt tunne, et umbrohi oskab plahvatada või käib mõni naaber seda öösiti juurde istutamas ...
Ah jaa! Minu väike lodjapuu Watanabe tunneb end hästi ja õitseb:
Ta on minu aias juba kolmandat suve ja tundub, et ta on rahul ja muudkui kasvab tasapisi omas tempos. Talveks ma teda kinni ei kata aga kasvukoht on tal tagasihoidlikult tuulte eest varjatud.
Valges peenras oli omamoodi natuke keeruline "opereerida". Kogu plats on täis tuules kõikuvaid põdrakanepit ja sõrmkübaralille:
Sõrmkübaralille pikemad isendid on na kahemeetrised ehk vähe pikemadki, ülejäänud valdavalt meeter kuni poolteist. Lahe :)
4 kommentaari:
Kle, usin aednik! Sa oled vilets lugeja. Ma olen iiriserisoomi elust nõrkemiseni kirjutanud ja enam ei viitsi. Otsi Tiia blogi üks kommentaar üles ja Sa leiad sealt vastused
Kusjuures ei ole vilets lugeja. Ma Sinu kommentaaride järgi iiriste ümberistutuse aja valisingi.
Ega igale poole lugema ei jõua :D
:D Muhediku komm Tiiale:Iiristel pole tegu mitte ainult laikhallituse, vaid ka algava juuremädanikuga, vaata vana risoom on sissevajunud. Ma olen sellest varem kirjutanud, vt. mu eelmiste aastate juuni-juuli postitusi. Aga põhiline on see, et see risoom, mis on kunagi õitsenud või kasvatanud uued lehvikud nagu Su fotol näha on, on oma ülesande täitnud ja noored taimed ei vaja teda enam. Neid külgmisi on ta ju teinud hulgem. Kui vana risoomi funtsioon on täidetud, peabki ta hukkuma. Kui tegu on kuiva suvega, siis ta kuivab, niiske suvega hakkab mädanema. Võta väga terav nuga ja lõika kõik need vanad risoomid seal keskelt välja ja puista sinna väljalõigatud kohta tuhka. Teine võimalus, võta üles kogu sort, eemalda terava noaga noored lehvikud ja istuta uude kohta ja vana risoom põleta ära. See on vajalik siis kui ta on juba pehme ja haiseb, sest siis on mullas ka juba need mädabakterid. Aga põlema tuleb ta igal juhul panna.
Laikhallituse tõrjet on nüüd hilja teha. keera ettevaatlikult ära kõik need pruunid lehed, kui haigestunud on ka lehetipud, lõika ka neid tagasi, aga kindlasti kolmnurkselt, sest vesi saab siis paremini alla voolata, mitte ei roni sinna lehtede vahele. Ja puista kõigile aediiristele tuhka, see sisaldab palju fosforit ja kaaliumi, igasugu mineraale pealekauba, parandab veidi mullareaktsiooni iiriste tarvis ja fosfor aitab neil paremini talveks valmistuda.
Õppisin uue taime, lodjapuu. Päris ilus. Tahaks ka aga tegelt hakkasin oma peenraid vaatama ja leidsin, et need on nagu ,,juudi jõulupuud,, Aitab juba sortimendist. Nojah, klõks ikkagi käib.
Postita kommentaar