Kevadiselt toimekas

Küll on mõnusad pikad ja väsitavad aiatööpäevad praegu! Muudkui kaevan ja koristan, müttan ja mudistan, rohin ja kraabin. Super! Jube hea! Kuigi töö nii kiirelt just ei edene kui ma plaaninud olin. Aga nohh, aega on, aasta pikk.

Esimesed tulbid on asunud õitsema. Eks neid tuleb nüüd järjest ja järjest uusi. Kõrvaloleval fotol olev tulp on ...  eelmise sügise uustulnuk. Kaufmanni tulp. Täpsemat nime ei oska praegu öelda. Oh jeerum! Ma annaks omale hea meelega mööda muhku! Küll ma ikka teen ilusaid plaane ja nimekirju! Siin, blogis, eks ole, samuti vihikus on ilusad suured jooestatud/joonistatud plaanikesed ja ei midagi! Ikka on mõne taime nimi kadunud. Või olulise taime asukoht. Või see, et kui palju miskit kuskil olema peaks. Peab uued plaanid tegema. Paberil, ma mõtlen. Ja uusi õitsemisootuses pungi muudkui tuleb. Enamik eelmise sügise ostuhulluse tulemused. Siis sai neid ju üldse palju muretsetud. Nii et ootusärevus on suur. Et mis sealt kõik tuleb.

Järgmisel fotol ilutseb näiteks püvilill. Kahh uued. Tulemas on neid vist 

seitse tükki. Ostetud sai kuus. See seitsmes on siis hõlptulu, inimsõbralik ja mutivaenulik rikkus majanduslanguse nõmedal ajal.  Tjahh, majanduslangus. Oma ilusa plaani ilusast kasvuhoonest pidin ka ümber tegema. Kevadel nüüd uut ei saa aga kui kogu suvi seda va krabisevat-kõlisevat koguda, siis ehk sügisel kui taimne rahvas on platsi vabastanud, teeb valmis vundamendi ja karkassi. Siis kogub jälle kogu talve seda va rahakest ja ehk saab järgmisel kevadel need plaadid ostetud. Polü... 

misneednüüdolidki ... karbonaat vai misasja. Aeglane ja rahulik plaan. Ehk saame hakkama. Ja pole rohkem mingeid kärpeid oma plaanides vaja teha.

Muude huvitavate mugulate seas sai möödunud aastal soetatud ka hiidlauk Gladiator. Vinge vigur! Ja vist läheb üha vingemaks oma 

välimuselt. Tema selja taga fotol on näha ka hüatsintide otsakesed. Kuidagiväga kummaliselt need hüatsindid tänavu tulevad. Kõrvuti maha pandud kogumikest üks tuleb (kogumik) hooga aga teine vindub, ei tule üldse vai tuleb ainult üks taimekene. Nagu ei usu hästi, et keegi neid hüatsinte süüa tahaks. Aga mine tea. Ilmas on igasugu hullusid.

Kasvuhoonest veel nii palju, et esimene külv on tehtud ja esimesed võrsed kasvamas kah. Külvasin loomilikult igasugu redist, mitut sorti salatit, sibulaid ja kapsaid. Hiina kapsast näiteks. Ja brokkolit. Ja mingeid muid imevigur salateid. Nüüd peab ainult passima peale, et liig hullu öökülma ei tule, muidu olen oma varajasest rohelisekraamist ilma.

Ka on tehtud ettevalmistus lillekastide ja tünnide täitmiseks. Ostetud on seemneid (kress ja lillhernes), teen külvi hiljem, maikuus, otse kasti ja ette kasvatan vaid kolme begooniat. Ja kõikse lihtsam meetod omale taime hankimiseks: kauplesin ema käest omale ühe eriti mõnusat värvi pelargooni.

Ok. Sellega on jutud otsas selleks korraks. Ma nüüd tagasi kaevama vai külvama vai mis mul seal pooleli oligi.

PS. eks ma veel tuhnin oma papretes, küllap selle tulbi nimi ikka kuskil kirjas on.