neljapäev, 15. jaanuar 2009

Ilus ja kole

Üks päev olid koer ja kassid kuidagi väga rahutud. Muudkui käisid kõik kordamööda esikukappi uurimas. Lõpuks võtsin taskulambi ja vaatasin kapi taha:
Esimene reaktsioon oli küll, et appi-appi! Mees, tule tõmba kapp eest ära!!! Koer ühele poole kappi!!! Kassid kolmekesi teisele poole kappi!!! Võtame ta kinnnnni!!!!!
Aga siis ta vaatas mulle sellise näoga otsa:
Niisukuse näoga! Jupp aega kohe vahtisime tõtt.Ja nüüd on tema nimi Rotu ja minu poolest elagu meie põranda all kui tahab. Aga koera ja kassidega rääkigu oma üürilepingust ise. 

8 kommentaari:

Katri ütles ...

See pole ju metsiku roti nägu - ehk on kellegi kodurott ära eksinud või elavad teie kandis tõesti täiesti teistsugused metsikud rotid :P

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ei tea jah. Selline lapiline. Aga metsik ta on, sest niisugust lapilist selga olen abiruumides vilksatamas varemgi näinud. Ja ma oletan, et Rotu emme või tädi leidis otsa meie koera hammaste vahel umbes aasta või paar tagasi. Imelik jah aga meil siin, Kesk-Eestis on kirjud rotid

deia ütles ...

mina polegi veel oma salapärasele krõbistajale jaole saanud - hiire lõksu ta ei lähe. Mürki ei taha ma laste ja koerte pärast panna. ja nii ma istungi õhtuti elutoas ja kuulan kuidas ta köögis toimetab - näole ei anna- aga krõbistab küll kuuldavalt. Vahepeal käib kõva küünteplagin mööda parketti - nagu terve kari jooksks neid ringi. Kusjuures imelik on see, et mu koerad juba ka selle elukaga nii ära harjunud, et enam ei pööra köögist kostvatele häältele mingit tähelepanu. Ja mina ise ka juba harjunud, isegi kuidagi kodune tunne on kui teised kõik magavad juba ja siis mina üksinda koos krõbistava elukaga :D

Aga see sinu elukas küll tavaline rott pole - äkki mõni targematest määrab ta ära.

deia ütles ...

tahtsin veel lisada, et minu elukas tunneb kella. meil hakkab krõbistamine täpselt kell pool 12 öösel pihta.

Anonüümne ütles ...

See rott on ikka selgelt laboratooriumiroti järglane.

Anonüümne ütles ...

ütlen ausalt, et ma koliks välja, kui selline tegelane, meil majas elaks... prrr... eelmine talv vaevlesin hiirtega, kes majja ronisid aga seekord otsustasin mürgi kasuks, sest ma tahan ses majas samuti elada ja magada ja köögikapis ei taha ma näha ühtki looma- eelmine talv närisid kuivaine plastikust karpidel kaaned küljest..
on olemas mürgid, mis ei mõju kohe vaid 2-3 päeva pärast ja mille toimel hukkunud ei mädane vaid mumifitseeruvad ning koduloomad ei taha nosida neid.. igal juhul kass meil elus ja terve, keegi ei krõbista kuskil ja mina magan öösiti:)
Jane

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ma arvan, et maakatel on neid elukaid kõigil, rohkem vai vähem. Meil on veel vedanud, pole siin lähedal suuri lautasid, mis neid elukaid massiliselt juurde toodaks.

Anonüümne ütles ...

Nii nummi!
Ja nii head pildid!
Toidud võib alati kõrgemale kappi panna ja kevadel kolivad rotud niikuinii õue tagasi.