Sügis käes, sügis käes, lehti muudkui langeb...

Selle sügisega saab küll üsna rahul olla. Ajuti on küll mossis ilmad ja sajab koledasti kuid on ka väga ilusaid päevi, et saaks ikka aias ka sügisesi toimendamisi toimendada. Lehti riisuda, viimaseid sibulaid maasse suskida, õunu korjata. 

Õues sebimine tekitab mõnusa meeleolu ja ühtlasi tunde, et no nüüd ma võtan kohe mitu kilo alla selle rehaga vehklemisega. Tegelikult võtsin muidugi alla vaid 0,001 milligrammi, selle nahatükikese mille rehavars pöidlalt maha hõõrus. Aga ega see teadmine meeleolu riku!
 Ei saa ka öelda, et õues enam miskit ei õitseks. Külm on küll näpistanud enamikke taimi, kuid nii mõnigi ilutseb veel rahumeeli.

Ja te vaadake, et kuidas mul, kellel pole tegelikult daaliaist õrna aimugi, on ehku peale ostetud ilmatu ilusad sordid. See on siis see kauaoodatud Vancouver.
No ja muidugi tavalised sügislilled.
Kuna kollastele Honka daaliatele tegi külm kohe kõvasti liiga, kasutasin juhust ja kaevasin nad üldse välja. Hihii. Hea juurikasaak! Järgmine aasta on mul neid veel rohkem!!!

Muideks, kui keegi tahab valget madalat kaktusdaaliat, andke teada ja teeme mingit taimevahetust.
Kui ma juba niimoodi tööhoos olin, tegin ka ühe sügislõikuse. Katkusin kääridega peiulill kirsimoosile uue soengu. Ehk veel näitab uusi õisi. Pungi ju on. Külma ka lähiajal eriti ei lubata.Eks varsti näeb, et kas sellest tolku ka oli. 

PS. Aitähh kõigile heade soovide eest! Olge ise ka rõõmsad ja terved!