Kevadiselt toimekas

Küll on mõnusad pikad ja väsitavad aiatööpäevad praegu! Muudkui kaevan ja koristan, müttan ja mudistan, rohin ja kraabin. Super! Jube hea! Kuigi töö nii kiirelt just ei edene kui ma plaaninud olin. Aga nohh, aega on, aasta pikk.

Esimesed tulbid on asunud õitsema. Eks neid tuleb nüüd järjest ja järjest uusi. Kõrvaloleval fotol olev tulp on ...  eelmise sügise uustulnuk. Kaufmanni tulp. Täpsemat nime ei oska praegu öelda. Oh jeerum! Ma annaks omale hea meelega mööda muhku! Küll ma ikka teen ilusaid plaane ja nimekirju! Siin, blogis, eks ole, samuti vihikus on ilusad suured jooestatud/joonistatud plaanikesed ja ei midagi! Ikka on mõne taime nimi kadunud. Või olulise taime asukoht. Või see, et kui palju miskit kuskil olema peaks. Peab uued plaanid tegema. Paberil, ma mõtlen. Ja uusi õitsemisootuses pungi muudkui tuleb. Enamik eelmise sügise ostuhulluse tulemused. Siis sai neid ju üldse palju muretsetud. Nii et ootusärevus on suur. Et mis sealt kõik tuleb.

Järgmisel fotol ilutseb näiteks püvilill. Kahh uued. Tulemas on neid vist 

seitse tükki. Ostetud sai kuus. See seitsmes on siis hõlptulu, inimsõbralik ja mutivaenulik rikkus majanduslanguse nõmedal ajal.  Tjahh, majanduslangus. Oma ilusa plaani ilusast kasvuhoonest pidin ka ümber tegema. Kevadel nüüd uut ei saa aga kui kogu suvi seda va krabisevat-kõlisevat koguda, siis ehk sügisel kui taimne rahvas on platsi vabastanud, teeb valmis vundamendi ja karkassi. Siis kogub jälle kogu talve seda va rahakest ja ehk saab järgmisel kevadel need plaadid ostetud. Polü... 

misneednüüdolidki ... karbonaat vai misasja. Aeglane ja rahulik plaan. Ehk saame hakkama. Ja pole rohkem mingeid kärpeid oma plaanides vaja teha.

Muude huvitavate mugulate seas sai möödunud aastal soetatud ka hiidlauk Gladiator. Vinge vigur! Ja vist läheb üha vingemaks oma 

välimuselt. Tema selja taga fotol on näha ka hüatsintide otsakesed. Kuidagiväga kummaliselt need hüatsindid tänavu tulevad. Kõrvuti maha pandud kogumikest üks tuleb (kogumik) hooga aga teine vindub, ei tule üldse vai tuleb ainult üks taimekene. Nagu ei usu hästi, et keegi neid hüatsinte süüa tahaks. Aga mine tea. Ilmas on igasugu hullusid.

Kasvuhoonest veel nii palju, et esimene külv on tehtud ja esimesed võrsed kasvamas kah. Külvasin loomilikult igasugu redist, mitut sorti salatit, sibulaid ja kapsaid. Hiina kapsast näiteks. Ja brokkolit. Ja mingeid muid imevigur salateid. Nüüd peab ainult passima peale, et liig hullu öökülma ei tule, muidu olen oma varajasest rohelisekraamist ilma.

Ka on tehtud ettevalmistus lillekastide ja tünnide täitmiseks. Ostetud on seemneid (kress ja lillhernes), teen külvi hiljem, maikuus, otse kasti ja ette kasvatan vaid kolme begooniat. Ja kõikse lihtsam meetod omale taime hankimiseks: kauplesin ema käest omale ühe eriti mõnusat värvi pelargooni.

Ok. Sellega on jutud otsas selleks korraks. Ma nüüd tagasi kaevama vai külvama vai mis mul seal pooleli oligi.

PS. eks ma veel tuhnin oma papretes, küllap selle tulbi nimi ikka kuskil kirjas on.

Lillekasvataja annab aru ...

... sest miskit oleks nagu juba tehtud.

Kordusena panen siia plaani foto ja võrdlemiseks täna õhtuhämus tehtud pildi:
No teate! See treppis peenra tegemine polegi nii lihtne nagu alguses arvasin.  Mingi hetk tabas mind küll täielik kriis! Ma joonistasin ju koolilapsena mata tunnis vihikute tagumistele lehtedele kleidimoode ja ebamääraseid mustreid. Kust mina pidin teadma, et mul kunagi aeda rajades matemaatilist mõtlemist vaja läheb! Täitsa keeruline oli see planeerimine ja töö alustamine. See on ok, et trepi juurest läheb looklev rada edasi aga mismoodi ja kus täpselt tulevad need astmelised istutusalad? Ürdipeenrad? Ligipääsud peenardele, et ikka rohida ka saaks? Kuskil tuleb ju pinnast tõsta, kuskil madalamaks kaevata?!

Nojah, paar päeva tuiasin lihtsalt mööda platsi ringi ja kraapisin kukalt. Ja sellest oli kasu ka. Tasapisi idee ja nägemus selgines ja praeguseks on töö täies hoos.

Täies hoos st. et tegelikult areneb asi siiski üsna tagasihoidlikult. Tolle raja kõrgemaks tõstmisel on tähtis komponent kõikvõimalik umbrohi + juurikad, kõik see, mis kevaditi aias peenardest tuleb välja kaevata. Täna kaevasin pool päeva oma pojengipeenrast ja puukoolist jampsi välja, sealt sai siis peaaegu pool kärutäit mulla ja juurikate segu! Kõigest! Kui on vaja umbrohtu siis seda pole!

Siin nüüd üks foto teiselt poolt ja lähemalt:
Ja teeraja peale kiht mättaid. Vai mitu kihti. Nagu vaja. Ja eks ta vajub ka. Olen juba arvestanud, et eks see rada vajab järgmine kevad lisa mättakihti. Aga sellegipoolest laon ma teeraja sisse vaid lagunevat kraami. Igaks petteks. Ma ei tea ju kas see eksperiment mul õnnestub. Äkki jääb kole vai nõme ja kehva kasutada. Siis tuleb ta ju kuidagi jälle ümber teha.

Ehk ikka ei tule ümber teha. Tunne on igal juhul hea ja see moodustis nagu vist ikka sobib meie maja ette.

Aga arvata võib, et selle istutusala ehitus on üsna pikaajaline protsess. Ja järgmine kord kui seda kohta vaatame, võiks seal juba miskit ilusasti kasvada vai lausa õitseda.

 Selle jutu lõppu sobiks vist hästi mingi palve. Kas on olemas maastikukujundajate kaitsepühakut? No igal juhul: palve, palve, tule mulle appi, oooo maastikukujundajate kaitsepühak! Ja tee nii, et ma praegu siin suure hurraaga mingit jama kokku ei keeraks! Aamen!

Mulle on minu patud andeks antud

Vähemalt üks neist kahest, mis mul oli. :D

Jutt käib siis sellest patust, et ma oma ämblikliiliail juured alt ära lõikasin. Kartsin küll, et õisi ma see aasta ei näe aga vaat, ei olnudki sest midagi hullu, et need juured ära lõikasin. Kõik kolm taime õitsevad ja neljas, eelmise aasta pojuke on ka üsna reipalt kasvamas.

Uhke potisisu mul, või mis?

Aga sa saad mu käest praegalt!

Kes jättis külmkapi ukse lahti?!

Mine, pane kohe kinni!

Totakas!

Mul on nii suured plaanid, mis tööd kõik aias tegemist ootavad ja nii jube külm on! Tuul puhub ja üldse...

Istutamised

Roosid istutati eile maha. Katsin kinni nii kuuseokste kui kilega. 

Elasid öö üle ilusasti.

Hommikul kaevasin Westerlandi välja ja istutasin potti ja viisin kasvumajja. 

Samuti istutasin potti ja viisin kasvukasse ka glediitsia.

Ja robiinia istutasin lihtsalt teise, talle ehk sobivamasse kohta.

Ja kõige lõpuks suskisin uude istutusalasse, kuhu mul kõik need pojengid ja roosid mõeldud on, ka kõik oma sibuliirised.

Roosid tulid kohale

Aitähh Thelale! Roosid jõudsid ilusasti kohale! Ja sellised nad nägid välja: Ja nüüd natuke moe minuteid: sel kevadel on sellised kummarid moes! Kontsade ja x-lillemustriga! Poes olid saadaval ka mummulised, mao ja leopardimustrilised. Kootud äär tuleb ise teha. 
Inimeses peab kõik kaunis olema!