Jänesed *ù$^=§£¤

Eelmisel talvel tegid jänesed minu aias kurja. Ûhe õunapuu närisid täitsa ära ja ploomipuu tegid kah 30 sentimeetri pikkuseks jupikeseks.See aasta olen otsustanud mitte enam mugav olla ja üritan ikka kõik riskigruppi kuuluvad puud kindlustada. Esimesed saavad enda ümber tüki võrku. Järgmised peavad vist leppima ajalehtede ja pappidega; nööriga seon kinni.

Kesk-Eesti on lame ehk...

...kuidas me naabrinaise juures käisime.
Naabrinaise Ireene juurde on umbes kilomeeter maad. Aeg-ajalt, kui kodus tõesti midagi teha ei viitsi, teeme tähtsad näod pähe ja väidame, et meil on TÕESTI sinna vaja minna. Et väga oluline asi on ajada! Seekord oli elulise tähtsusega küsimus, et kas kodukitsi on võimalik paksuks sööta. (vaata Naano blogi)


Ja nii me siis läksimegi.
Väike Abiline lükkas ise oma käru.



Ja ümberringi olid sellised ilusad vaated:
niidetud ja niitmata
heinamaad.



Ûks vahtrapuu, mis oli end leopardiks
maskeerinud.



Nii jõudsime naabrinaise juurde koju aga teda polnudki. Olevat metsa jõhvikale läinud.
Hea küll, eks me tuleme teine kord uuesti.
Asusime siis kodu poole tagasi minema.

Kunagi oli siinkandis päris edukas kolhoos või sohvoos, ei mina täpselt tea. 10 aastat tagasi, kui mina siia kolisin, olid kõik need põllud umbrohtu täis. Ûks Peetri nimeline naabrimees ütles ühele linnamehele, et näe: kaerajaani põld. See uskus
kah. Küsis minu käest, et millal kaerajaani

koristus pihta hakkab.
Nüüdseks on põldudel jälle omanikud ja nad kasvatavad jälle vilja või heina.
Seda silmapiiri imetlen oma kodu väravast. Ûksikud seemnepuistajaiks jäetud männid näevad välja nagu palmid. Kevaditi on vahest olnud tore vaatepilt kui suur kurgede kari e. parv lõunast tulles nendel mändidel puhkab päeva või kaks. Kahjuks ei ole siis kunagi fotokat olnud käepärast.

Naabrinaisest ja paksudest kitsedest veel nii palju, et täna hommikul poes käies trehvasin naabrinaisega kokku ja ta ütles, et on küll võimalik kitse rasva sööta. Et alati peab tal olemas olema vesi ja sool ja leiba ka. Ja kui ise aiast õunte korjamine ära tüütab, siis lase kits sinna. Pidada puhta töö tegema. Lilled, põõsad ja nööril kuivava pesu sööb ka ära.

Sügisesed potitamised

Praegu on aias päris parasjagu sebimist. Mõnus, et on soojad päikselised ilmad, vihmadega võideldes teha neid sügisesi viimaseid töid on ju igavesti jama. Sel suvel kasvas mul amplipottides 2 taime: valge lobeelia ja see roosa asjandus (allpool pildil), mille nimi on mul meelest läinud. Ega ta vist päris õige amplitaim ju polegi.

Istutasin mõlemad taimed peenrasse tühjaks jäänud kohtadele ja pottidesse omakorda hõbekose ja Mikania Scandensi. Viimane neist pesitses kogu suve meie vann-lillepeenras ja edukalt, kogu vann sai teda täis.
Ûsna palju tuleb see aasta lillepotte tuppa. Ei tea, kas ongi nende kõige jaoks ruumi. Ehk ikka on. Tuppa toomist ootab ka järgmisel pildil olev Mehhiko vanikkuljus. Neljast taimest üks jäi selline niru ja aeglasema kasvuga. Seda oli lihtne potti toppida.

Eile helistasin oma emale ja ta teatas mulle, et ma pidavat juba umbes kahe ja poole kuu pärast jälle ühe lapse saama ja et kuidas mu hemoglobiiniga lood on. No hemoglobiiniga on korras aga see teine jutt!

Ei või olla! Juba jälle! Alles ma sain ühe!

Egas midagi, tuleb siis tuleb. Ja peab vist vähe rahulikumalt seda aias sonkimist ka võtma. Ega niisuguse toreda kõhuga, nagu mul praegu on, polegi eriti lihtne enam neid kükki-püsti harjutusi teha, mis aiatöödel tavaline.

Kus probleem, seal lahendus: ostsin omale uue poti ja teen lillepeenra käepäraselt mugavaks.Niisugune kena kausikujuline pott. Selle ma kasutan tulpide või mõnede muude sibulillede ajatamiseks. Täpselt veel ei tea, teen alles plaane ja kogun neti ja kirjanduse abil tarkust juurde. Et kuidas see ajatamine täpselt käib. Oli vist nii, et potti ja kasta ja siis kaheks-kolmeks kuuks jahedasse. Kunagi, nii mõnedki aastad tagasi ma olen tegelikult ajatamist juba proovinud. Kahjuks ei mäleta sellest suurt midagi. Sain vist ikka sellise ilusa pungaga tulbitaime kätte aga ma vist kinkisin ta siis ära. Nii et lõpptulemusest pole mul isegi mingit mälupilti.
Aga katsetama peab sest asi on huvitav.

Tellimused, jess

JESS
Savisaarelt sain pakikese kätte! Pojengid juba peenras, need siis:
1. "Red Red Rose"
2. "Coralie"
3. Paeonia mascula, korallpojeng, looduslik liik Kaukaasiast

Ja valgesse peenrasse sibulilli:
1. Armeenia sügislill, Colchicum szovitsii "Tivi" (õitseb kevadel)
2. Allium Urinum, karulauk
3. Muscari armeniacum "Album", Armeenia kobarhüatsint

Aiaväliselt e. majasiseselt ja tellimused

Mõnda aega tagasi oli pööning selline.

Aeg läks edasi, jõudis tänase kuupäevani ja pööning polegi nagu enam päris pööning, on hoopis teine korrus.

Mees ähvardab varsti köögi lakke augu teha (tulevikus tuleb sinna trepp) ja siis sealtkaudu üleval käima hakata. Vaene minu köök. Varsti on

ta prahti täis. Ei kujuta ettegi, et kuidas niimoodi elatud saab. Aga küllap saab, inimene harjub kõigega. Peab tegelikult tunnistama, et mehe meelehärmiks ma eriti viimasel ajal köögis toimetada ei viitsigi. Tüdrukuga koos on see söögitegemine üks paras tsirkus. Ronib igale poole, kisub kõike, saab hirmus pahaseks kui ma talle tooreid mune uurida ei taha anda. No mida sa koos sihukesega teed? Parem ongi kui mees kogu köögi paksult saepuru täis ajab. Ei ole pisematki santsu kööki pääseda.

Aga niikaua kuni köök veel saepuru täis ei ole, peab seal miskit ikka tegema. Ja siin tekkiski küsimus, et no miks?...

no miks, no miks peab aiaga inimene põldmarju pakist võtma? Läänemaal kasvavad nad ju kenasti? Et kasvataks ise ka.

Aga kuidas? Ja kust saada taimi? Bakkerist mina tellima ei hakka. Ma juba tellisin, nii umbes kaks kuud tagasi posu sibulaid. Muud pole sealt saanud kui uue kataloogi, et telli aga veel. Võimalik muidugi, et Bakkeri omad arvavadki, et tellimine on lihtsalt üks pidev sõbralik kirjakeste vahetamine, aga ega mingeid pakikesi sibulatega mulle ei saadeta. Peaks ju rahul olema, raha jääb ju alles. S. Savisaarelt tellituga sama lugu. Ei kippu, ei kõppu.No helistasin siis, saime kenasti jutule ja pakk tuleb kas täna või juba eile...ehhee

Hea, et täna ilus ilm on, peab üle kontrollima, kas on ikka piisavalt ruumi uuele aiarahvale.

Veelkord sibulaist

Sibulate kvaliteet

Siin on nüüd ilusasti näha, et milline näeb välja terve sibul ja milline on kahtlane sibul.

Säälpool servas on kolm minu peenrast pärit sibulat, sellised nad peavadki olema. Teisel pool tikutopsi on kaks see aasta ostetud uut sibulat. Need küll eriti head välja ei näe. Lähevad nn eelkasvatuspeenrasse. Nö. karantiini. Ostetud sibulate seast isegi viskasin kaks minema. Neil olid peal tumedad pehmed laigud. Terve sibul on kõva, mitte pehme.