Ideekavand: kuidas veeta ideaalset puhkust.

Harilik kuusk Nidiformis Picea Abies. Kasvukuju: Aeglasekasvuline, laikerajas vorm. Kõrgus: kuni 1m. Laius: 1-2 m. Asub edaspidi elama siia:

Naabriteks harilik kadakas, madalakasvuline mänd, korea nulg, kolm torkavat kuuske, kolm harilikku pügatud mändi, valge sirel Mdm. Lemoine ja mingi kohalik võsa (vist omajuurne ploom). Tõenäoliselt toon ma sinna künka peale veel mõne madalamat sorti okkalise.

Puhkus on alanud, ilmad on suurepärased, ma olen juba aias nii palju jõudnud teha ja homme on esmaspäev, mil pole hommikul kusagile kiiret! Ma või täiesti rahumeeli ärgata hommikul kell kuus ja minna kohvitassiga õue oma peenarde vahele loivama, ilma, et peaks kogu aeg kella vaatama, kiirustama või lapsi taga sundima, et ruttu-ruttu, ma jään hiljaks!
Ma võin isegi rohida, kartmata, et kuhu ma pärast selliste mustade küünealustega lähen! Vat homme lähen kuhu tahan! Koos oma küünealustega. Ja tahan ma selliseid asju, et kõigepealt teen niisama ühe tiiru mööda oma aeda. Siis teen tiiru fotokaga. Ja siis teen tiiru koos labidakesega, et istutada ümber need taimed, mis silma jäid, et justkui vales kohas ...
Ilmselgelt kulub selleks ju aega ...nojah ja siis on lõuna juba käes . Siis me sööme ja siis ma teen aias ühe tiiru niisama ja siis teen ühe tiiru fotokaga ja siis ühe tiiru labidakesega ja siis ... siis me vist jälle sööme midagi. Ja siis ma teeks ühe tiiru aias lihtsalt niisama ja siis ...
Ühesõnaga: homme viimistlen Hoganase peenart veel veidi ja hiljem rohin natuke liivakastipeenart:

Ja kui ajaliselt jõuab, siis edasi suundub valgesse peenrasse, seal mul ka massiliselt, mida teha. Ja ootamas on järgmine aia-ehitusobjekt, see minu sarviline, lopergune koonus kuldlõike otsas.

Umbrohuaednik ehk majaesise peenra remont ehk Hoganase peenar 2.osa

1. osa on SIIN.

Mõnda aega tagasi nägi meie majaesine selline välja:

Seal oli see suur valge srel, mis sai varakevadel maha võetud ja peenar oli vast ikka pigem "peenar", täpsemini - oo jubedust!
Selle kohaga on aastaid vaeva nähtud. Aastal 2011 nägi sama koht välja selline:

Ja kevadel 2009 oli ta selline:

Aga nüüd võtsime asja käsile, kaevasime ja tassisime ja peenar on peaaegu valmis! Ainult iluviimistlus veel vajaka. Takkapihta sai ta omale uhke nime ka - Hoganase peenar. Mul on ju kombeks igale peenrale nimi panna. Sellel oli küll palju nimesid aga ükski ei kinnitunud. Ju polnud õige nimi. Ja nimi tuli sümboolselt. Peenar ise ütles. Peenraserva-müüritist parandades pudenes kivide seast selline välja:

Tegelikult on sinna kirjutatud HÖGANÄS 6, mingi Rootsi kivi. Aga ma lugesin esimese hooga, et hoganas ja nüüd nii ongi. Kivi jääb seisma peenra nurka.

Eile ma mässasin ja täna ma mässasin, rohisin ja kõplasin ja kaevasin ja istutasin taimi ümber. Ega Hoganase peenrasse mingit korralikku sortimenti ei tule. Eks ta üks Tootsi preenar ole. Või inglise stiilis istutus. Seal on kõike: ravimtaimi, maitsetaimi, pojengid, floksid, aediirised, tokkroosid, mägisibulad, nartsissid ja päevaliiliad ja asparaagused ja suvikud ja pattissonitaimed. Nii et ei mingit süsteemi. 

Kõvasti sai tööd vehitud:

Tänaseks näeb Hoganase peenar välja selline: 

Ja vaade teiselt poolt:

Kogusin kokku kõik oma mägisibulate jäänukid ja kolisin nad samuti Hoganase peenrasse. Seal on neil spets kohad - liiva ja graniidipuruga peenra servad. Ehk lepivad nüüd minuga ää?

Kui viimistluse ka ära tehtud saab ja õmber peenra olev muru ka ilusam juba välja näeb (praegu ta väga ära trambitud) siis teeb õldpilti ka. Peenra esimene on jääb tagasihoidlikumaks, seal aediirised suht suurte vahedega, muud suurt midagi. Tagapool on aga massiliselt kõrgemaid püsikud, need lubavad sügise poole ilusat pilti ja korralikku õitemerd. Eks näha ole siis. Mul on seal päevaliilia Sammy Russell hullult paljunenud. Keegi meie omadest ei taha taime?

Start suvesse antud!

Ostsin soojad püksid ja kaks kotti kobedamat turvast.
Puhkus võib alata!

Fakt asjaloost ehk taime kiusamine.

Vaat see asjalugu on nüüd minu aias ka kinnitust saanud, et kui üks taim õitseda ei taha, siis mine ähvarda ta välja kaevata, ja hakkabki õitsema!
Mul on siin üks päevaliilia, no tule taevas appi, kui mitu aastat see taim mul on juba? Viis vähemalt. Ja ei ole tema mitte õitsenud. Küll ma süüdistasin vale istutussügavust ja kasvukohta, sussutasin teda igatemoodu, aga ei midagi - pirtspekk ikka ei õitse. Kahtlesin, et kas ongi päevaliilia, äkki ongi mingi ... võlts?
No vot ja umbes nädal või tiba rohkem tagasi uurisin põõsakest jälle, ei näinud seal mingeid õienuppe ja ütlesin: "Kaevan su välja!"
Ja mis te arvate, mida ma nägin, kui täna koos labidaga kohale jõudsin?

KOLME NUPPU!

PS.: Möödunud aastal sain Rahutu käest suure kugarpea. Kugarpea kaenlas aga vat selline iludus:

Ta on teistest nelkidest kaks korda kõrgem ja õied on sellised laperdavad. Väga ilus. Aitäh!

Kompositsiooniharjutus nr. 1

Enne kui inimene oma ideed teostama hakkab, peab mõtteid koguma ja einevaid võimalusi kaaluma. Ja mõtteid ei saa koguda, kui neid enne laiali ei puista, et siis suuremad ja magusamad killud kokku korjata ja paika panna.
Juulikuu tuleb mul huvitav.

PS.: hamsterdasin täna veel ühe brunnera - variegata, ühe suviku - bacopa ja hariliku kuuse vormi - nidiformis.

Kadriorus (pildipostitus)