Kevadise kärbse hingeelu

No mis asi see on? Ma küsin teie käest, et mis asi see on?
See oli eilane ilm ja ma tahaks tõsiselt teada, mida paganamat see tähendama peaks? Vahepeal lükati kelli vaid tunnikese võrra edasi, keegi pole palunud teda tagurpidi käima panna!
Nii et kes seda tegi, palun pange kohe õigeks!

Kevadise kärbse tunne on. Et oleks nagu kevad ja nagu pole ka. Uimaseks teeb selline asi. Ärkad aknalaual päikeselaigus, et oooo Aafrika ja vot siis näed aknast sellist vaatepilti:

Need kaared seal lumistel piltidel on mu punutud korvide sangad ... korvi kõrgus oli umbes pool meetrit. Oijah.
Egas midagi. Väike lohutussöömine st lohutustoiduvalmistamine abiks ikka.
Hakkasin katsetama oma miniatuurseid hautamispotikesi. Esimesena läksid potikestesse lõik kanafileed, porganditükid, kergelt läbikeedetud riis ja maitseained. Pisut vett ka.
Vesi mühises potist välja aga tulemus polnud paha, jättis väga tervisliku toidu mulje. Ja ega rasvainet ei kasutanud küll.
Teisena proovisime magusat. Tagurpidi õunakook. Alla puhastatud õunatükid, peale purukate ja kui kook ahjust välja tuli, asetasime shokolaaditükid kuumale koogile sulama. Ahh, vat see oli nämmadi-nämm. Ja paras ports korraga seal potikese sees.

Kolmandaks proovisin midagi hästi lihtsat. Toore kartuli tükid alla, kalakonserv peale (skumbria õlis oli maitsvam aga tuunikalapudi soolvees käis kah), paar sibulalõiku ja peale katuseks lõik juust. Vat see oli maitsev ja sellest ma nüüd edaspidi elangi. No toorsalatit ka ikka kõrvale ka.

PS.: esimene talvine taimekasvatus on oma vastuse ka saanud. Üks agaav, mille spetsiaalselt õue jätsin, sulas lume alt välja. Aga vastu ta ikka meie talvele ei saanud. Nii et agaav meie kliimas ikka ei talvitu.

Kolm pojengi :)))))))))

Bartzella
Red Charm
Buckeye Belle

Umbmääraste tibusammudega kevade poole

Kevad ei taha nagu tulla. Praegugi tuiskab akna taga lund. Aga ükskord tuleb see kevad nii ehk naa, järelikult tuleb valmistuda. Tellisin Aiamaailmast portsu seemneid ja mõned juurikad. Muidu oli väga imekena paki sisu, välja arvatud sinise floksi juurikas ei näinud küll eriti aktiivne ja eluline välja. Aga no mulda ma ta pistsin, ehk "ajab jalad alla". Pojengijuurikad on küll väga ilusad. Veel tellisin salatiseemneid, kähar- ja nuikapsaseemet, melonit, tilli, maisi ja kurki. Kurgiseemned peavad minusugusel alati kapis olema, muidu tuleb kurgi külvamine jälle liiga äkki.
Need imelikud potikesed saatis mulle firma Bakker kingituseks :) Päris vahva. Kui see talv lõppude lõpuks läbi saab, hakkame nendes rabarbrikooke tegema. Selliseid tagurpidi purukattega. Nii et iga laps saab oma käega natuke küpsetamist proovida.
Ohjah. Tuleks juba see kevad koos rabarbriga ... no kuhu ta jääb?

Reamees Puu päästmine

Eile küll tormitas ja puhuti kibekülma tuult, täna õnneks saadi aru meie murest ja anti viisaka ilmaga päev, et saaksime õunapuule "operatsiooni" sooritada. Radikaalse lõikuse. Midagi polnud parata, kahjustused olid koledad. Kui keegi veel ei tea, tüvevähki põhjustab mingisugune seen, seeneeosed. Lenduvad tuulega, haakuvad, kus leiavad soodsa pinnase ja siis hakkavad niimoodi puud järama:

Kole :(

Kõnealune puu oli seda kahjustust ikka hullupööra täis. Möödunud aastal jäime ajahätta ja lõikus jäi tegemata. Täna siis lõppude lõpuks õnnestus see töö ära teha ja kuigi sai puud ikka korralikult lõigatud, õnnestus üks täiesti normaalne oks säilitada. Ja teine ka poolest saadik.

Nii et selline nägi ta enne välja:

Ja selline pärast:

Selle tagumise oksa küljest tuleb veel üks jupp ära aga praegu ei pääsenud sinna ligi. Üüratu hunnik pehmet lund. Sinna koos sae ja redeliga ikka ei roni. Pole nimelt ohutu. Peab pisut ootama kui lumi vähe sulab, et saaks redeli kindlamalt paika asetada.

Ülemiselt fotolt on ka näha, et osad otse ülesse suunduvad oksad jätsime ka alles, proovime neid pigem painutada. 

Ohjah.

Kurb küll aga rahul ka, sest isegi sai paljut säilitada. Kartsin hulka hullemat tulemust. Noh, seda, et meil tuleb sellest puust üldse vaid mingi aialaud teha või midagi. Nüüd on aga vähemalt haiged kohad eemaldatud ja võime loota täielikule paranemisele

Üks tass kuuma teed lumehanges

Esimene kuuma tee joomine õues on tehtud. :) Lõikusime üht õunapuud, mis mul eelmisel kevadel aja puudusel pooleli jäi. Sai ideaalselt ilusaks. Homme vaatan veel kriitilise pilguga üle ja naksin väiksemaid otsi, kus vaja.
Lumehanged on üüratud. Aga ilm oli soe ja kuuma teed lumehanges, täpsemalt öeldes: poolest saadik lume alt välja sulanud aialaua otsas, oli ikka eriliselt lahe tunne. Teeb kohe nagu uueks inimeseks. Ilusate, uute mõtetega. Värske, tark ja osav. :) ja kellel on korralikult lõigatud õunapuu.
Puu otsas oksi saagides mõtlesin selle peale, et tegelikult peamine põhjus, miks ametlikku ja koolitatud puulõikajat-aednikku palgata, on just see, et töö ju suht raske füüsiline ja aeganõudev. Sest teadmisi saab omandada ja väärt tööriistu saab osta aga kui inimene kardab kõrgust ja on nõrga randmega, nagu mina, siis see töö on tõesti keerulisevõitu. Paari oksa jaoks kupatasin mehe puu otsa ja tal läks see saagimine kohe nagu lupsti kiiresti. Jõud takka.
Järgmise puuga on keerulisem. Sellel on tüvivähi tunnused, ma ei teagi, palju sealt järgi jääb ja kas sellest puust asja saabki. Aga proovima peab. Maha võtta päris ei raatsi. Ilus puu muidu.

Mul on selline tunne, ....

... et see aasta tuleb üks tõsimeelne aiandusaasta.
Minu õuel on ikka veel meetrised lumehanged ja kui eile kõnnitee maja ees juba poritas, siis tuli katuselt suure mürinaga kogu lumi maha ja talv tuli tagasi.
Ainus taim, mis lumehangest jagu sai ja rohelise ja priskena maja serva all piilub, on aiablogijate vapiloom kaktus. Piilub sealt ja ütleb: tead ju küll vanarahva juttu, et keda ikka esimesena näed ... et siis kohe aasta otsa samamoodi.
Mis siis ikka. Vastuväiteid pole. Lähen kõblast teritama.