Täna algas tiigitegu. Mina, selle plaani teoreetik, torkisin labidaga maad, et näe, kaeva siit nii ja siit naa, et seal nii sügav ja selles servas madal kallas, et siia ma panen ubalehe ja sinna ma tahaks võhumõõka. Ja Mees, kui selle plaani praktik, tõmbas joone ette ja asus mätast eemaldama ja auku kaevama.

Väike Abiline tegi tokiga vihmaussidele auke. Nii kaua tegi kuni Mees pani talle ühe vihmaussi peo peale. Siis oli uihh kui jube ja vihmaussid võisid edaspidi ise omale auke teha.
Tegelikult olin mina ka ikka töine. Tiigi kõrvale jäävas peenras oli ju ka vaja korda luua. Väiksemad ja liiga jalgu jäävad taimed istutasin mujale või konteineritesse. Hiljem hea neid istutada kuhu sobilik on. Ühtlasi sai sealt kausitäie topinambureid krõbistamiseks.
Pole meie peres just sagedane toit, no ei viitsi kohalik perenaine neid pesta ja koorida!
Aga teised olid tublid ja koorisid hoolega mätast, enamik sellest läheb kõik ürdipeenra jalgraja parandamiseks.

Eks nagu oli ju ette teada, see jalgrada vajub. Vastu ootusi on ta vajunud vaid jupiti. Suured lohud on sees. Aga nüüd sai palju mätast, millega muretult ja lihtsalt parandada saab.
Uskumatu küll aga Mees sai aiatiigi augu valmis nagu hopsti!
Järgmiseks on siis minu kord. Teen serva korda. Ja samas tuleb see basseinikile asi välja nuputada. Ja see, et mis põhja pehmenduseks hea oleks. Lugesin siis igasugu tekste, ühes kohas soovitati mätast. Miks ka mitte! Hea odav vahend! See basseinikile hind paneb küll kukalt kratsima.
1 ruutmeeter seda kilet maksab 50 kuni 200 millegagi. Nii et peab ikka poodi minema ja oma silmaga üle vaatama, et milline see kile täpselt on. Umbropsu nii kallist asja küll osta ei saa!
Koer vahtis ka huviga pealt. Arvab vist, et tehakse koera ujutamise vanni. Ühekordse kasutamisega. Sest need küüned! ...
Ahh, meil on ka varuplaan. Kui ehitus läheb metsa ja miskit välja ei tule, siis teeme soo. Ajame turvast täis ja hakkame jõhvikaid kasvatama.