Külvid 2010

Järgmised märkused 31. märtsil

Lisamärkused 24. märtsil

Tuppa aknalauale:

30. märts - külvasin porro

14.märts - oblikas Lyonski

spinat Matador

10. märts - tomat Mato, enamik taimi pikeeritud, külvasin neid liiga palju vist

Varem külvatud, kõik üles tulnud, edenevad ilusasti -

juurseller, pikeeritud, taimed ilusad

basiilik, pikeeritud, taimed kohe eriti ilusad ja tugevad

amplitomat, väljaveninud taimedel kaksasin ladva ära ja pistsin pistikuna mulda, muidu taimed kõik ilusad, esimestel (neid mida ei kaksanud) õienupud küljes

valge lobeelia, TÄHELEPANEK! Pikeeritud taimed on hulka suuremad ja tugevamad kui need mis pikeerimata!

hõbepael

Mehhiko vanikkuljus (ei ole 14. märts veel idanenud)(ikka pole veel ühtki taime)

(ülejäänud taimedega kõik ok, kasvavad) ega vist ei tulegi

26. aprill: ürdipeenrasse: rooma salat, petersell, spinat Matador, oblikas Lionsky, Pak Choi, redis, salvei ja jaapani kapsas Mizuuna (?)

Jätkub...

24.-a veebruari kuupäev

Siiamaani on mees ikka küsinud, et on ikka jahh siinmail lumerekord? Ja mina olen vastanud, et nende 12 aasta jooksul kui ise oleme siin maal elanud, ei ole ikka küll. Kuni eilseni, st. 24. veebruarini. Nüüd on ikka rekord küll. Selliseid vaatepilte pole mina siin veel näinud:

See on siis minu ürdipeenar. Need orgid seal lume sees püsti on umbes minu pikkused mustsõstrapõõsa oksad.

Järgmisel pildil on meie köögiakna tagune:

Ma ei tea kas pilt õnnestus vai mitte aga nii köögi kui saunaakna alumine serv on lume all.

Omal aga sai too küla lapitekk valmis:

Pikemat juttu saab lugeda siit(lapiklubi) ja siit ("Maaleht") ja siit: "Järva teataja"

Täna ...

... on jamps päev.

Nii jamps, et tark inimene ei lähe üldse uksest välja sellisel päeval, rääkimata koera õue ajamisest. Las kutsu pissib kaktuse potti. Ja veel öeldakse sellise päeva kohta, et vähemalt said tarkust juurde.

Mina ennast küll eriti targana praegu ei tunne aga see selleks. Mul on hoopis masekas. Pärast hakkan oma mikroskoopseid vetikataolisi lobeeliaid pikeerima, sest aianduslikud tegevused on äraproovitud üsna head abinõud kehva meeleolu vastu. Tööteraapia omadega läbikukkunud ja ohtlikele mömmidele koduperenaistele.

Oijeeh

Päevakajaliselt ehk ...

... pärast tuisku.

St. et juttu tuleb lumerookimisest. Katuselt. Läbi akna. Põrandaharjaga.

Teise korruse katuseaknad on paksu lumekorra all. Ühte ma ei saagi enam lahti. Aga teise pealt ikka kraabime lund. Muidu ela nagu koopas!

Ega esimese hooga ei saagi akent lahti lükata. Tükk aega saab harjaga udida enne kui päike saab võimaluse sisse piiluda.

Lumine

Vaikus ja rahu ... lumine

Teistel on äratundmise märgiks oma nimi fotodel, mul on must koer:

Lillekasti istutatud rabamänd:

Ja ärge te selle järgi otsustage mu lume paksust, et koerale paistab umbes "põlvini" olema. Oooo ei! Otse raja kõrval vajub üle põlve sisse. Suti kaugemal juba puusadeni.

Ei tea, olen juba mitu aastat seda blogi pidanud. Hakkan ehk juba iseennast kordama? Neid lumiseid pilte koos musta koeraga ... no ma olen neid näinud juba kuskil!

Jaga ja valitse!

Täna toimus siis see, mis vastu kevadet ikka toimuma hakkab. Kõigepealt lõikasin ühe pelargooni tagasi ja istutasin ka uude mulda. Muidu poleks istutanud aga ta oli sellises pisikeses savipotikeses, ammu oli juba kahtlus, et ega talle seal eriti ei meeldi. Kõrval, plastmasspotis olev pelargoon nägi hulka jõulisem välja. Toda teist ei hakkagi kuskile ümber istutama, lõikab niisama tagasi.

Teiseks istutasin ümber ka oma jaanikaunapuu ehk Ciota nunnu, nagu ma teda alguses nimetasin. Istutasin ümber ja pügasin pooleks. Enne veel natuke palvetasin, no ma ei tea, kas sellist taime üldse võib niimoodi kohelda?

Äralõigatud ladva tegin omakorda pooleks ja pistsin potti kilekoti alla. Ehk võtavad juured alla. Jaanikaunapuu pole just mustsõstar (see mul eelmine aasta juurdus küll üle mõistuse nobedasti) aga katsetama ju peab.

Nii et esimene jagamine on tehtud, iseasi, et kuidas see valitsemine siis nüüd...

PS.: Nüüd on vist saabunud aeg mil tuleb oma aias pesitsevaid okkalisi päikese eest varjutama hakata. No minul sellega muret pole sest ainus kevadpäikese õrn vingupepu umbes meetri kõrgune Conica on kõige täiega lumehange sees peidus. Ka kera-elupuust ei paista mitte ladvaotsagi.

Tsiil'ile: Ceratonia siliqua