Mõnikord võib muidugi koristada tube ja kappe ja kapialuseid. Aga kui selle koristamise käigus leitakse mingi 30 aastat vana joonistusvihik, siis tuleb koristamine muidugi katkestada. Vat siis mida mina 30 aastat tagasi tegin:
Ma olin siis 13 aastat vana, veetsin suve maal ja läksin tädile virisema, et mul on niiiii iiiiigav! Tädi suunas mu sujuvalt koos taimede välimäärajaga heinamaale. Ja kujutate ette, see puberteet-mina veetis pool suve õndsalt nina raamatus. Neid vihikuid sai mul terve ports, enamik on kahjuks hävinud igasuguste kolimistega. Selle viimase talletan siia blogisse. Ei tea, mis selle paberkandjal eksemplariga teha? Kinkida muuseumile, et mida nõukogudeaegne pubekas suviti tegi või?
12 kommentaari:
Nii armas! Vaat kust on pärit sinu lugupidamine igasuguste nn." rohtude" ehk siis niidutaimede vastu ja sinu aias tunnevad nad küll täitsa omal kohal olevat! maurus
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! Peab paika.
Issand kui armas :D
Suur tänu lapsepõlvemaale viimise eest, nii palju mälestusi, mul oli ka selliseid vihikuid päris palju ja mäletan, et kodus oli mingi suur ja paks raamat, kuhu vahele valge paberi vahel taimi ja ka eraldi õisi sai kuivatatud. Õite kuivatamiseks tuli raamat raskuse alla panna ja pidevalt pidi küll paberit vahetama ja kontrollima, et tasapisi kuivaks
Näed, kui palju Sa tädile tänu võlgu oled, saidki botaanikuks :).
Vaatasin neid vihikuid ja mulle meenus ähmaselt, et meie pidime koolis, kas see oli 5. või 6 kl, samuti herbaariumi koostama, mina kleepisin lehed jms valgesse joonistusplokki.
Üldse on armas, kui säärased vanad asjad kuskilt päevavalgele ilmuvad. Mu tütar leidis suvel ühest kastist mulle 2.klassis auhinnaks kingitud raamatu, pühendusega ja puha ja siis ühe nahast (kunstifondi toode) sünnipäevaks kingitud järjehoidja, kus peal komsomolikomitee liikmete nimed aastast 1962. Kui ma seda aastaarvu vaatasin, tundus see nii uskumatu ja kauge ajana ja et kunagi oli olemas ka veel mingi komsomolikomitee :D
Kuule, seee komsomolikomitee vii küll muuseumi :) aga tädile olen muidugi palju võlgu, muudki :) tore tädi mul siiani
Väga vahva! :) PS. tänan, minuni jõudis ka põdrakanep. Loodan, et ikka läheb veel kasvama.
Tark nõuanne oli see tädilt. :) Ja et teismelisi tookord sedasi heinamaale oli võimalik suunata . . . no ilmselt iga teismeline poleks ka sinna läinud, ikka seda va looduse armastust oli pinnaseks vaja.
Oh kui äge! Me pojaga just tegime herbaariumi, 3. klassi kodutöö. Jube põnev oli, meenus endagi lapsepõlv, mil seda tehtud sai :).
ehh, mulle meenus hoopis Räpina aianduskooli herbaariumid ja alles see oli, kui ma lõpetasin, 2014? aga neid nikerdada oli tegelikult päris tore :)
Igavesti lahe tädi sul!
Herbaariumil on oma võlu, kaifisin nende tegemist Räpina ajal täiega. Kuigi juhtus vihmane suvi olema ja igavene jama oli nende kuivatamisega.:)
Armas :D
Sul on ilus käekiri. (Inimese käekiri eluea jooksul väga palju ei muutu, kui, siis enamasti ainult ebakorrektsemaks)
30 aastat tagasi paistnud päikese kiired, jajah.
Ja sellised tädid on ka varandus.
Mulle meeldis ka lapsena niidutaimi raamatute vahele kuivama panna. need olid ju nii ilusad õrnad, tahtsin suve raamatu vahele pista :=)
Postita kommentaar