Ma olen alati imestanud, kui mõni võrdleb emaks olemist töö tegemisega. Võimalik muidugi, et mul pole õrna aimugi, milline see õige töö tegemine on. Võib-olla ma olen siidikäpp-luuser-mugavuste otsija eluaeg olnud, kes teab. Jaa, loomulikult pakub emaks olemine hulka palju kohustusi aga kohustused ootavad meid ka saunas näiteks (noh, et pesed ikka kõrvad ka ära) ja keegi ei maini sauna minekul, et, jou, ma lähen tööle nüüd.
Pigem on lastega tegutsemine nagu suur seiklus. Sest sa ei või iial teada, mis ootab sind järgmisel päeval. Samuti on emaks olemine lapsepõlve jätkamine, sest mulle on lausa kohustuslik mängida, vaielda (ei, mina olen essa!) hüpata ja joosta.
Ja mõnikord on mul tunne, et olen kui kunstinäitusel ja muudkui imetlen kui ilusad lapsed mul ikkagi on.
Jajah. Ja üks suur puhkamine (aktiivne puhkus koos kohustusliku päevase unega) meil siin praegu muudkui käib. Ega muud polegi teha, sest vihmapühad kestavad ja aed on märg nagu ... väga märg aed (asjatundjad teavad).
Nii et siis puhkamine. Tegime siin kaks tretti Lõuna-Eestisse Põlva maakonda Valgemetsa. Suur tüdruk proovis sealset noortelaagrit. Naljakas on see, et umbes 33 aastat tagasi olen seal ise olnud (33 aastat - see on ju terve igavik!) ja seal pole peaaegu mitte midagi muutunud! Kõik on sama - majad, söökla, ujumis- ja lõkkekoht. No bassein on uuendatud, jõe äärde viiv trepikäsipuu on ära värvitud ja see maja, kus vanasti arst lapsi kaalus/mõõtis, on rohtu kasvanud. Aga muu on kõik täpselt sama. Nii et väga nostalgiline kohtumine oli.
Seiklused jätkusid poolel teel koju, kui mu kõige noorem teatas, et temal on autos loksumisest kõrini ja ta tahab KOHE autost välja pääseda. Peatuse tegime Saadjärve ääres.
Ilm oli hea ja me proovisime järvevett ja liiva. Mõlemad olid head. Me proovisime varbaga.
Järgmine peatus oli Jõgeva lähedal Kassinurmes
Seal on tänuväärne töö ära tehtud. Taastatud on muinasaegne linnus ja loodud puukujude ja lugudega looduse õpperada. Näiteks järgmisel fotol on jahimehed karu püüdmas.
Ja siin on muistendi andmetel põhjatu sügav allikas - söll, kuhu ei tasu asju pilduda, võidakse sind ennast sisse tõmmata.
Linnus ise:
Hiljem tegime veel peatuse Järva-Jaani järve ääres ja järgmine päev põrutasime Paide tehisjärve äärde. Emaks olemine võimaldab olla ka asjade otsija ja asjade tassija. Pesamuna-Pealik jäi autos magama, tassisime ta järve äärde ja saime mõnusat pärastlõunat nautida.
Aga ma pean oma puhkamise-varustuse üle vaatama ja autosse reisude ajaks VEEL asju toppima. Poleks osanud arvatagi, et Pesamuna-Pealik teeb korraliku kahetunnise une otse järve ääres ja jätab mind nii kauaks pilvi lugema. Mingi raamat või käsitöö tuleb kaasa leiutada.
Puhkamine on keeruline, kui seda järsku nii palju antakse.
6 kommentaari:
Nii armas :) ja Pesamuna.Pealik kasvab mühinal aga kui Sa juba peaaegu minu külje all olid, siis võinuks oma Kunstinäituse ka minu õuele korraks üles rivistada :)
Tegusad olete, pole midagi öelda, lastega tulebki palju käia ja näidata, mälestused on pärast toredad
Puhata tuleb, kuni antakse, sest lapsed kasvavad ja yhel päeval ei vaja sa enam muud kui töölkäimise saapaid ja poolteiseliitrist supipotti. Jõudu ja jaksu!
heh! kas sa oled ka valgemetsa pioneerilaagris käinud?!?! ma olen ka! umbes....eee...eee...no ma pakun et paar aastat enne sind. ainult et ma ei mäleta praktiliselt mitte midagi ümbritsevast olmest, ainult männilõhna, hambapastat, kompotti ja fanfaariheli :D
:( jaa, hambapastat mäletan hästi :D
Kui suhtumine on õige, ei saagi siin elus midagi tööks, eriti raskeks tööks pidada. Kõik, mis teeme, oleme ise valinud ja ju tulebki kõike lustiga teha. Ainult nii ongi võimalik kasvatada sääraseid toredaid lapsi kui Sul. Pesamuna Pealik on üsna pea sama suur kui teisedki, sirgub kui seeneke vihmas :)
Postita kommentaar