Tasa ja targu. Tark ei torma. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Jne.
Olen juba vast mitu nädalat oma roose korrastamas käinud ... ja olen tänaseks vist kuskil poole peal.
Terrassitrepi peal olevat Linderhofi korrastamiseks avastasin jabura meetodi. Ta on väga-väga okkaline. Väga ebamugav ja näpistav taim. Kätt sinna põõsasse pista ei tahaks, käsi kriibitud kohe kui kassipoja omanikul. Panin paksu kampsuni selga, astusin põõsa ligi, põõsas krabas mu kampsunist kinni ja mina lõikusin need oksad maha. Ei mingit näpu-kontakti. Siis astusin lõkkeaseme juurde ja noppisin ettevaatlikult oksad kampsuni küljest lahti. Iseenesest on see roos talve väga hästi üle elanud, võib loota ilusaid kõrgeid roosivanikuid.
Talvine Indigoletta (roniroos) kinnikatmise tulemus on hea. Kuna talv oli üldjoontes siiski pehmeke, eemaldasin kile juba suht ammu. Mulla ja lehtede all olnud varred on ilusad, need varred aga, mis katte alt välja jäid, on kõik kahjustunud.
Hommikused kristallid:
6 kommentaari:
See talv on roosid ideaalselt talvitunud.
väga huvitav meetod õelakeste lõikamiseks, peaksin ka proovima :)
Väga lahedalt pildile püütud kristallid:)
Virgad inimesed kes roose maha painutavad - ja ruumi peab ka olema, kuhu painutada.Aga loodetavasti suvine ilu tasub vaeva.Tubli oled!
Minu jaoks ennekuulmatud roniroosid, on jälle, mida guugeldada :)
Kristallid on ilusad tõesti. Saaks neid ometi raudnurkadega kasti korjata, oleks alles õnn!
Ma ei kujuta ette, kuidas ma oma käsivarrejämeduste tüvedega Flammentanzu painutaksid. katnud ei ole oma ligi 300 roosi mitte iialgi. Sel aastal ei painutanud ega ka mullanud midagi ja talvitusid kõik päris kenasti.
Postita kommentaar