Suvi ...
Kaua sa suvel ikka kodus kopitad. Vahest peab ikka reisima ka. Nii et pakkisime kodinad kokku ja reisisime paariks päevaks-ööks Pärnu kanti Reiu randa. Telkisime kõrge kalda peal, imetlesime rannajoont, lõkketuld ja lagedat merd.
Ilmaga meil eriti ei vedanud, suht niiske ja tuuline oli. Aga ega see midagi ära ei rikkunud, lastel oli ikka tegemist palju. Kaevasid muda, ehitasid omale Veneetsiat, tegid kõik oma riided märjaks, mis niiske õhu tõttu kuidagi kuivada ei tahtnud, ja lennutasid lohet ja punusid ema eeskujul kaldataimedest mingeid ebamääraseid vigureid ja voodoo nukke (igaks juhuks, kes teab, millal vaja võib minna)!
Mina kudusin keskmisele lapsele sokid valmis lõkke kõrval ja imetlesin kaldajoont. Seda mõnusat paljandit uurides tuli kohe Muhedik oma sammaldega meelde.
Kui niiske ja tuuline mereõhk ära tüütas, kolasime kaugemas metsas ja leidsime laheda liivalagendiku. See liivaauk-lagendik talletas kogu päikeseeneria ja hoolimata külmast ümbrusest oli liiv tulikuum. Madistasime lastega seal hulka aega ja korjasin sealt imetillukesi "kalliskive": punaseid ränikivetükke ja poolläbipaistvaid valgeid kvartsiterakesi. Loodan neist midagi ilusat teha, nomaitea, mosaiiki või midagi ...
Hiljem sõitsime Matsiranda ja saime seal ometi ka päikese kätte. Meri oli külm nagu külmkapp aga paari meetri jagu sai veepiiril ikka täitsa olla ja toimetada, nii et saime oma otsitud päikeselaksu ikka kätte.
PS.: Lugu minust, kui kõvast ärimehest. Võtsin reisile kaasa ühe salvei ja natuke igihali ja vahetasin Pärnu kandis nad lõhnava vaarika vastu. Vaarikajuurtest ühe vahetasin koju jõudes rodgersia vastu. Jess! Hea äri oli.
1 kommentaar:
Sellised lastega suvised käimised on nii vahvad ja ka endale vaheldust-lõõgastust pakkuvad. Lapsed leiavad alati jooksmist ja tegevust, nemad ei pane tähelegi, et päikest pole. Kahju muidugi, et teil seal vesi külm oli, Hiiumaal oli kui soe supp, veest ei tahtnud kuidagi välja tulla.
Mosaiiki jään põnevusega ootama! :)
Postita kommentaar