... ehk valgustaks tagamaid, et misasja ma siin viimasel ajal soiun, et miskit tehtud ei saa jms.
No vat. Ja alustama peaks sellest va peenrast, mis mul seal maja nurga juures pooleli jäi.
See pojengi-roosi-tulbi peenar on nagu Tallinna linn, ei saa iialgi valmis! Aga igal juhul me üritame ja pingeline ehitustöö, täpsemalt öeldes kaeve-, kobestus- ja künnitööd käivad juba pikemat aega. Lastega koos toimetades on tõesti nii, et iial ei tea kuidas päev õnnestub. Ükspäev edeneb töö ilusasti, mõni teine päev, nagu täna näiteks, jäävad tööd üsna pisukesteks. Enamuse ajast otsime hoopis kadunud kummikut, last või labidat.
Täna istutati maasse lauk Mount Everest, valged liiliaõielised ja White parrot tulbid. Need siis valgesse peenrasse.
Pojengi-roosi-tulbi peenra ühte otsa Weber's parrot ja teise otsa liiliaõieline Elegant Lady ja õuepealsesse U-peenrasse Orange Favourite ja hüatsindid.
See oli nüüd endale meelespeaks.
Midagi on siiski roosi-pojengi-tulbipeenras toimunud kah. Peenraäär sai valmis:
Kaua tehtud, kaunikene. Vähemalt ma ise arvan nii. Ja vaade teiselt poolt:
Veel ilusam!
Seekord oli Väike Poiss kivide tassimisel abis. Ta läks kohe nii hoogu, et lammutas mul pool seda piiret ära ja siis ladusime jälle üles ja siis lammutasime ja ...
ja vaade kaugemalt kah:
Kaugemalt foto tegin seepärast, et oleks aru saada minu kiviaiapeenrast. Kõrgpeenar saunaakna all on ju samuti osa sellest.
Algselt oli ikka plaan pildistada seda peenart alles siis kui kogu peenar ikka valmis on aga kuna arvata võib, et enne järgmise aasta maikuud ta ei valmigi, 100% kindel, siis tegingi pildid kohe ära. Praegu mu põhitöö ongi kaevamine seal kiviaia taga kujult pisut lopergusel kolmnurksel platsil. See on päris tüse töö, hoolimata sellest, et tegelikult olen seal sudinud juba kevadest saadik. Seal on ju kaks roosi, Linderhof ja Cisterciens. Siis kolisin kevadel sinna ka oma roosaõielise robiinia. Kahtlesin küll, et kuidas talle sobib niimoodi poolest saadik sirelipõõsas kasvada aga tundub, et meeldib küll. Ta on selle suvega päris ilusaks ja suureks kasvanud. Veel on seal 4 pojengi: Nymph, naabrinaise käest saadud tumepunane, Krinkled White ja Do Tell. ûlejäänud ruum jääb tulpidele. Ah jaa, üks hosta, Wide Brim leidis ka sinna koha. Ja siis on seal veel too roosaõieline astilbe, natike krookuseid (Pickwick) ja natike sügislilli ja natike kurerehasid. Ja kõige domineerivam siiani veel on seal peenras mairoos. Enam ma tal seal laiutada ei luba, enamuse kaevasin välja ja asustasin valgesse aiaossa ümber, järgi jäänud põõsatutte pügan. Pügan seetõttu, et ülejäänud taimne rahvas ka päikest saaks. Ja pügatuna on mairoos minu meelest sama tore kui ka laiutava ja metsikuna. Ainuke asi, mis kehva on, ongi see, et mairoose säilitades on see kaevamine seal nii pikaldane
°°°°°°°°°°°°°°°
Nii et jahh. Me muudkui teeme ja teeme, aga valmis ei saa suurt midagi. Ja nõustun 100% Thela jutuga , aia loomine pole mitte vähemtähtis ja annab oma loojale võib-olla rohkemgi just luues.
°°°°°°°°°°°°°°°
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid.
Jah. Ja niimoodi suvi otsa!
Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis!
10 kommentaari:
Nii ongi, loomisprotsess on enamasti palju huvitavam kui lõpptulemus, sest sa ju tead, milline ta tuleb, aga vat kuidas seda saavutada....:D
Ja pildista ikka palju ja tihti, siis on ka aastaid hiljem näha, mis oli enne ja kuidas see asi arenes, fotode propertid ju näitavad isegi kuupäeva ja kellaaja ära. Mul on praegu siiani kahju, et nii mõnegi asja areng on jäänud jäädvustamata.
See kivimüür on äge. Eriti kaugelt.
Jõudu Sulle ja abilistele!
See kiviaiajupp näeb jah kena välja. :o)
Kivide ladumine on hull töö, ma tean omast käest. Aga pärast on hea oma kätetööd imetleda:)
Mismoodi sa ääred teed, et oleks lihtsam muru niita?
Ülevalt poolt ei niida mingit muru, seal on peenar koos taimedega, all on trimmer. Seal võib trimmeriga üsna muretult vihistada, kive trimmeri jõhv ei riku ja kivid jõhvi samuti mitte. Paar taime seal allpool tegelikult kasvab ka, nii segaduse tekitamiseks, eks nende ümbert tuleb laveerida
Kivid kulutavad ikka jõhvi üsna korralikult, kui aus olla. :o) Aga mis sellest, peasi, et ilusti jääb, onju. :o)
Ma olen ka hakanud tegema palju selliseid pilte, millel nii-öelda albumifoto väärtust pole, aga mis enda jaoks on üliolulised. Et kus, mida ja millal tehtud sai. Mäluga on ju teatavasti nii nagu on.
Aa nojahh, ma pole trimmerdamise asjatundja. Küsisin mehelt, ta ütles, et jah kivid lõhuvad jõhvi jah.
Aga muu variant oleks vist Thela väljapakutud põletamise vahend aga see kärsataks vist tolle kile ää, mis seal kivide all on
Ja need mitte-albumifotod, neil on ajas muutuv väärtus. Nii mõnegi foto üle olen siin kõvasti juurelnud, et kas ikka riputada teda siia blogisse vai ei. Aga takkajärgi on väga asjalikuk fotoks osutunud!
Ma ei tea, mis pinnas Sul on, aga mina ei saa niiviisi kive kaldu mullale laduda, esiteks jäheb kive hulga rohkem, teiseks vajuvad kivid pikapeale pinnasesse ja ka suur pind kividevahesid, kuhu umbrohul väga hea kinnituda. ladusin päevaliiliapeenra ääre juba järgmisel kevadel ringi, nüüd saab peenralt paremini umbrohtu kitkuda, ei pea väga küürutama, kivide vahele hein ei kasva, ainult serv pügada. Proovisin ka selle leegiheitjaga - kivide all vastu maapinda see must ehituskilele küll miskit ei teinud, aga lauamaterjali ümber oleva kile küll krussitas ära.
See ju suur töö, mis tehtud sai, võid endale etteheidete asemel hoopis uhkust tunda ;)
Ära kaevatud, st. pehme pinnas on ainult kivimüüri kõrval nii labidatäie jagu. Muu on kõva pinnas koos endisaegse kiviaiaga.
Aga seda, kas ta mul vajuma hakkab, eks seda arvatavasti näeb, jah, kevadel. Siis ikka vajuvad peenrad jms
Postita kommentaar