KRÜSANTEEMID:
(kopitud tekst seemnemaailm.ee-st)
Püsik. Püstine, põõsasjas, juurevõsusid moodustav taim. Suurte täidisõitega efektne hübriid meelitab värvide mitmekesisusega. Nii talveaeda kui avamaale väikeste või suurte rühmadena koos dekoratiivsete okaspuudega. Vaevalt leidub teist lille, mis seisaks vaasis kauem värskena. 0,02 g.
Ajalugu: krüsanteemil on tuhandeaastane ajalugu. Pärit on nad Hiinast,aedvorme hakati kasvatama veel 551-487 aastal e.m.a. Siis viidi neid Jaapanisse kus neist said rahvuslilled. Euroopasse sattusid nad XVII saj,Venemaale XIX saj.keskel. Aretustööd tehti mitmes suunas. Jaapanis jagati nad söödavateks ja kibedateks. Hiinas kasvtati ravimtaimedena. Kuid kõige rohkem on hinnatud dekoratiivsed omadused js tuhsndete aastate aretustöö tulemusena on saadud tohutu hulk gruppe sorte ja vorme. Mitmeaastastel krüsanteemidel on liik Dendrothema (DC.) Des Moul.Korea krüsanteemid (Chrysanthemum x koreanum Makai). Tema sordid erinevad õitsemisaja poolest, kõrguse poolest keel ja putkõite värvuse poolest. Kasvavad avamaal hästi isegi Eesti tingimustes. Õite suuruse järgi jagatakse nad väikeseõielised-õie läbimõõt kuni 10 sm ja suureõielised läbimõõt üle 10sm. Väikeseõielised on ühe ja kaherealised, äärmised keelõied on asetunud 1-2 reana, keskel on palju putkõisi; poolkäharad- kolm ja rohkem rida keelõisi ääres anemooni laadsed-üks või mitu rida keelõisi ääres; pompoonõielised-õisik on 2-3 sm mis koosneb paljudest keelõitest mis on erineva vormiga ja mõõtmetega, keskel vähe putkõisi. Kõrguse järgi jagatakse: madalakasvulised kõrgusega kuni 30 sm, keskmised kuni 50 sm ja kõrged kuni 1 meeter.
Korea krüsanteemid õitsevad kaua ning tänapäevased sordid võivad õitseda üle 4 kuu. Varased ühekordsed ja poolkäharad annavad seemet.
Kasvuala: krüsanteem on väga nõudlik taim. Heaks kasvuks, arenguks ja iluks vajavad nad soojust valgust (vähemalt 5 tundi päikest päevas). Krüsanteemid ei talu liigvett ja ei talu varju.
Muld: peab olema kobe, vett läbilaskev, rikas orgaanika poolest,vähe happeline (ph 5,5,-7). Et valmistada sellist pinnast lisage sinna komposti ja kuiva lehmasõnnikut. Üleväetatud mullas muutuvad taimed lopsakaks kuid õitsevad vähe. Peale selle on vaja kindlasti head drenaazi liigne vesi mõjub halvasti talvitumisele. Selleks lidage mõned ämbritäied jämedat liiva. Parem on taimed istutada kõrgematele aladele, et hoida ära liigvett.
Istutus: istutusmaterjal saadakse juba tavaliselt juurtega. Taimed istutatakse avamaale mais või juuni alguses peale öökülmade möödumist. Istutada tuleks sortide kaupa märkides nad eelnevalt ära etikettidega. Parem on aedkrüsanteeme istutada kevadel. Istutuskeem: lõikekrüsanteemidel 30x30sm aga laiuvatel (Kristall, Roseta tütar) tuleb vahekaugust suurendada 10 sm võrra. Istutamisel peab olema suur mullapall juurte ümber.Istikuid hoitakse kilekottides. Ärge istutage taimi sügisel, kui nad õitsevad oktoobris. Need taimed hävivad. Kui te ostsite taimed sügisel septembris-oktoobris ärge viige neid avamaale. Säilitage neid kuivas keldris kus te hoiate köögivilja nad ei talu niiskust. Hooldus: ühel kohal kasvavad 2-3 aastat. Peale istutamist tuleb kobestada kuna toimub juurestiku areng ning maa-alused risoomid mille toel taim moodustab põõsa. Seejärel tuleb kobestamine lõpetada. Nad armastavad multsimist see aitab ära hoida seenhaigusi. Selleks sobivad hästi männi okkad, mis hoiavad ära ka seenhaigusi. Samuti sobib männikoor ja kaera põhk.
Krüsanteemid kasvavad ruttu. Lühikese ajaga saab pistikust põõsas, õitseb ja lõpetab vegetatsiooni perioodi. Ta vajab tihti väetamist. Esimene väetamine tehakse lämmastikväetisega kui pistikud on juurdunud ja alustanud kasvamist. Järgmine 10-15 päeva pärast lehma või linnusõnniku leotisega. Pungade moodustamise ajal anda fosfor-kaali väetist. Paljudel ilmuvad pungad kohe peale istutamist. Neid töödeldakse, et anda neile jõudu. Võsutamist tehakse juunikuu jooksul et taim paremini areneks ja õitseks. Viimase väetamise ja õitsemise vahe peab olema 30 päeva. Massiline õitsemine algab augusti lõpus-septembris. Mõned sordid varem või hiljem. Kõige varem alustavad madalad ja kõige hiljem kõrged oktoobri alguses. Peale esimesi öökülmi tuleb nad tagasi lõigata. Lõikus võib olla kõrge või madal kohe juure lähedalt. Põõsas kaetakse kuid kate ei tohi olla liiga tihe ja raske. Enne tuleks mullata mulla või turbaga (ph 6,5-7) ja liivaga. Kevadel kui nad kasvu alustavad tuleb vanad pealsed eemaldada, keskmine vars välja keerata. Taime kasv toimub risoomide arvel. Iga kole aasta tagant põõsas jagada. Soojanõudlikud käharad hilised sordid tuleb talveks välja kaevata ja hoida keldris t*-il +2..+6*C, valges ja õhuniiskus peaks olema 80%.
Paljundamine: tavaliselt põõsa jaotamisega ja pistikutega. Pistikud tuleb võtta kevadel kui t* on 21..26*C. Taimed peavad olema 15-20 sm kõrgused lõigake neilt ära võrsed (8-10sm) võtke neilt ära alumised lehed, asetage pikeerkasti niiskesse mulda, hoidke muld niiske ning viige õue kohta, kus pole tuult ega vihma. Külma ilmaga viige kasvuhoonesse. 2 nädalaga nad juurduvad ning nad võib välja istutada. Taimed õitsevad novembrini, kõige kauem varased sordid mis jõuavad avada kõik õiepungad.
Tõsi, talvituvad nad maakodus, kus talvel on keskmine temp. +15, elamiseks vähe, aga paistab, et lilledele sobib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar