Eile sobrasin pisut netis, tegin plaane ja nuumasin silma. Eks ma mõtlesin ikka nende va tulpide peale. Et kuidas neid peenardesse panna, et mis stiilis. Leidsin hulga huvitavaid aedu. Vaatasin neid prohvide kujundatuid aedu ja teisi ilusamaid ja paremaid ja jõudsin järeldusele, et olen ikka paras äpu veel aiandusmaailmas. Muidugi vajab iluaed suurt hoolt, see võtab aega ja vot seda aega meil napib. Kui tahetakse ikka nii suurt aeda majandada nagu mul, peaks kogu aeg, 24/7 kääride, kõbla või niidukiga mööda aeda ringi sebima. Ohh jahh
Eile leidsin tunnikese vihmavaba ja muidu vaba aja ja mis ma valmis sain siis? Panin ühe tulbisordi maha, sinna rooside Westerlandi ja Angela vahele. Ja teiseks kraapisin valmis pool meetrit peenra serva. Kõigest! Üks sort ja pool meetrit!
Takkapihta avastasin, et üks tulbisort on kadunud. Apricot beauty, varane lihtõieline. Deem! Kuskil pole! Ma tean, et ma võtsin ta üles! A kuhu ma ta panin siis?
Ma peaks vist oma aiablogi pealkirja ära vahetama. "Äpu toimetab" näiteks. Või siis "Naine kütab sauna ja solgib aias"
11 kommentaari:
Ehhh...neid enesekriitilisi momente kupub miskipärast sügise poole järjest tulema, mul mõlgub ka juba jupimat aega samateemaline postitus meeles
Arvad, et sügis on süüdi? Stress? Sügis on süüdi kõiges!!!!! Jah!
Ei pole siin midagi vaja endale nii pahasti öelda. Tegelikult on sedasi, et oled ju tubli ja toimekas:) ja kui nii mõtled, siis nii ka on.
Mõne asja peale läheb tõega paganama palju aega, tahaks ju hoopiski kõik korraga valmis saada:) Aga eks need mõtted peagi suuremalt käima.
Ja mõnikord on mängida ja puhata ka vaja:D, muidu pole aega mõeldagi.
Ma ei taha aeda minnagi :S - nii kole-kole! Puhkusteaegne asendamine on küll hetkel läbi, aga tööasju on ikka üle pea ja koju jõudes olen õhtul täitsa laip juba. Hea, kui nädalavahetusel jõuab midagi sisse või sügavkülma panna, rohimiseni pole kuu aega kordagi jõudnud.
No mis te põete - "äpulised proffid" me kõik :))). Aed ei saagi kunagi valmis, ikka vaja miskit teha või ümber teha.
Ja minu nõuanne - ärge tehke aias tööd sellepärast, et seda PEAB tegema, vaid nautige tegemist ennast, küll ka tehtust peatselt rõõmu ja rahulolu tunda saate.
Lase aga rahulikult edasi, laste kõrvalt oled isegi väga palju teha jõudnud, huvitavaid asju pealegi ja mitte ainult aias.
Ei ole teil kellelgi häda kedagist, tublid toimekad ja andekad :o)...a vot mina... :oP
Nali naljaks, aga tunnen tõepoolest, et kevad-suvisest töökoormusest tingitud kodune apaatsus on muutunud kuidagi liigselt iseenesestmõistetavaks. Nüüd nagu võiks ikka juba ka isiklike, koduliste ja perelike toimetuste peale mõelda. Häbi mulle!
Katale:
sügisel peabki rasva koguma, kuidas Sa muidu talvele vastu lähed?!
Aga jorisemine andis hoogu takka ja ma sain oma pojengi-roosi-tulbipeenra juba poolenisti ette valmistatud!
Varsti ehk saab koos fotodega teile siin näitust teha!
Väga tubli ju!
Mina olen täna kokk ja pesunaine - laps tuli 2 nädala pesulaariga (sh rebaste mudarets) koju. Oeh. :o)
Ma kirjutasin Sulle oma blogisse väikese komm-i nende liiliate kohta.
Issand no mul oli täna täpselt sama tunne! Vahtisin aias ringi ja no ei jaksa enam midagit teha! Kõik kasvab üle pea ja vähe sest tunne on selline et oled kohe loll, mis loll, mitte ühtegi teime ei oska enam teistega kokku sobitada!
Siis on see vist mingi nakkus. Mingi gripp, mis tabab aias toimetajaid.
Postita kommentaar