Mitte just 100% aiavälist juttu, pigem aed otsevaates vaadates ...

Meie külavanem koos oma käsilastega mõtlesid mõnda aega tagasi välja talunimede jäädvustamise projekti. Iga maja ehk talukoha juurde veeti kivi ja talunimi maaliti peale.
Päris põnev on nüüd mööda külateid ringi sõita: kõikide majade juures nimedega kivid.
Meie kivi maaliti eile, pisut enne traditsioonilise (seekord juba kolmas :) ) viinamarjapeo algust.
Suvi sai meie poolt väärika suvelõpupeo.

Moondeaeg

... ehk Väikese Abilise muundumine.

Laps läks kooli.

Pruun kreem tordil: banaanid + kakao = mikserdab läbi.Et oleks paksem, võib lisada kookoshelbeid või mandleid.

Valge peenar. Augustikuu aruanne.

Valge peenra reeglitele mittevastav kollane puju. Aga ta sobib sinna nii hästi, et kolima ma teda küll ei hakka.
Järgmisel fotol on veel üks pilguheit eilsele tööle.

Minu lemmikud valges peenras: kassikäpad ja sõrmkübarate noored puhmad:

Minu lemmikfloks:

Ja eilsele tööle veel üks pilguheit:

:) koos aiavalvuriga. Või valvab ta mind ... Sellel fotol on ilusasti näha see kooslus, millest loodan tulevikus selle peenraotsa suuri esinejaid: lumeroos, kadakkaer ja üks sõnajalgadest, Cystopteris Fragilis oma saepuru-tsemendipotis.
Järgmisel fotol on varjulill oma augustikuises ilus:

Ja lõpetuseks pilguheit teisele poole serva, seal kasvavad rodod, tiarellid, sõnajalad ja leidub veel õitsvaid põdrakanepitaimekesi:

Enne ja pärast

Tiigilaiendus paar päeva tagasi:

... ja täna õhtul:

Pildistasin küll teise nurga alt aga olukord on selgemast selgem: otse vana tiigi kõrvalt läheb rada, selle kõrvale on jäetud tulevase tiigikese tarvis tühi "auk" ja ümber augu on peenra moodi asi ehk istutusala. Täna kolisid sinna juba teleekia ja tradeskantsiad. Ma tean küll, et tegelikult tuleks kõigepealt tiik teha ja alles siis taimestada, aga noooh ... ma lihtsalt ei viitsi praegu mingi tiigikilega jamada, lükkan selle rahumeeli järgmise kevade varna. Ja neid taimi oli mul HÄDASTI VAJA KOHE ümber istutada, jajah.
Ma tradeskantsiaid tegelikult eriti ei fänna, minu meelest on nad imelikud. Õied väikesed, varred kipuvad lamanduma ja lehti nagu polekski: üks suur segapundar. Eriti teisel suve poolel. Aga las nad esialgu olla, ehk pole ma lihtsalt veel mõistnud nende tegelikku eesmärki siin maamunal.
Uue tiigi august saab päris korraliku jao täiesti kasutuskõlblikku mulda. Täna oli ilus, igati aiasoodus päev, nii otsustasin ühe ammuilma ootava töö ära teha. Üks peenralõpp oli vaja korda teha.
Alguses oli ta siis selline:

Nügisime kivid paika ja vedasin mulla kohale ja istutasin mõned taimed ka kohe.

Esiplaanil on osake valgest peenrast, selles nurgas kasvab mul Tiilt saadud lumerooside seltskond (mis muide õitseb praegu rahumeeli!).
:) Minust on ajapikku päris käbe kiviladuja saanud.

Tegin fotokaga aias tiiru ...

... ja avastasin siidaskleepiase küljest huvitavad vigurid.
See askleepias on tänavu üldse väga jõuline: ta on igale poole võsusid ajanud, pikkuselt on mulle üle pea ja lehed on kui latakad.
Vahva.
Mulle tema invasiivsus esialgu meeldib. Tore kui taimed teevad dzunglit, mitte ei kirtsuta nurgas lehti pruuniks.


Teine tore taim aias on mul riitsinus. Tema invasiivne muidugi pole, see taim on meie kliimas suvik. Selle taime saamislugu on omapärane. Seemned andis mulle üks naabrinaine umbes vist 10 aastat tagasi. Senikaua seisid mul seemnekapis ühes karbikeses täiesti unustatuna.

 See kevad kappi koristades mõtlesingi, et no kaua nad mul seal on ja milleks? Viskasingi mulda ja üks seeme idanes. Ja nüüd on mul paras vaatamisväärsus peenras oma roosade tuttide ja põnevate lehtedega.
Eks ta pidi ropp-mürgine olema.
Lastele ikka teen aias aeg-ajalt ekskursiooni, et mis taimi tohib näppida ja milliseid mitte. Floksidega on ju omamoodi lahe mängida. Isegi lapsena tegin floksiõitest ja rohukõrtest baleriine.

Eriti märkimisväärselt enam mingeid õitsejaid aias pole. Tasapisi on saabumas lehtede aeg.

Vot järgmisel fotol oleva taime nime ma ei tea. Kui keegi teab, palun öelge mulle ka!

Ja lõpetuseks üks päikeseudu tonditupikutega.

Mäe otsas (ehitustööde 4. osa) ja mäe taga (linnud)

Majake mäe otsas on peaaegu valmis. August on kiire kuu nagu alati, viimistlemised jäävad heal juhul septembrisse. 

Mäe taga aga teevad õhtuti häält sookured. Ühel õhtul hiilisin neid pildistama. Eks fotod ongi nii udused, sest zoomisin maksimumi peale. Seal käis kõva tants, huvitav oli vaadata.