Kümme käsku kuuma käes uimaseks jäänud aiapidajale

Sina ei pea mitte logelema vaid palehigis oma igapäevast moosi keetma, kurki soolama ja oma aia eest hoolt kandma!

Kaua ma siin ikka logelen, tahaks miskit teha juba. Liiatigi kui nii palju on tegemisi:

1. marju korjata (kiire töö, sest mustsõstrad juba pudenevad)
2. kurgid ja tomatid sisse teha
3. Valges peenraosas tuleb pisut kaevata ja kolm uut päevaliiliat maha istutada
4. istutada lodjapuu ja hõbepõõsas
5. Teha korda majanurgapeenar
6. sorteerida tulbisibulaid
7. istutada ümber veel kolm pojengi
8. kaevata üles viimased sibulilled, mis veel jäänud
9. lõigata see kotitäis kangamaterjale vaiba tarvis koelõngadeks
10. saunataguse peenra jalgrada tuunida

Ja laste jaoks tuleb mingi mäng või tegevus leida, et neil oleks huvitav tegevus ja samal ajal saan mina ka midagi teha. No nooremaga pole probleemi, tema korjab hea meelega koos emaga pabulaid aga tüdruk on rahutu ja organiseeritud tegevuse puudumisel hakkab nooremat kiusama. Hmmm, aeg on vist lasteaeda kirja panna

Enne ei pläkuta siin blogis ega kuskil foorumis mitte üht sõna kui tööd on tehtud! Esmaklassiline laiskvorst!

Pärast vihma ja tuuli.

Ai jah, vat üks töö, mida mina ei salli, on see va hukka läinud pabulate korjamine õunapuu alt.

Pärast seda viimast tormi sai ühe puu alt kolm ja pool värviämbri täit visse minema taritud. Teiste puude all õnneks nii suurt korjamist õnneks pole olnud vaja veel teha. Üldse oli see torm minu aia vastu sõbralik. Ainult kõrvitsail on raheterade täkked sees ja lehed räsitud aga sellest pole hullu, sest kõrvits taastub ruttu.

Kõrgemate taimedega ei juhtunud üldse miskit. Floksid, monarda jt. on ilusamad kui iial varem!
Köögiviljaaias said vatti vaid aedoa puhmad ja seda ka seetõttu, et olin neid see aasta teistmoodi külvanud kui varem. Muidu olid nad mul ikka sirges reas, et vajadusel oleks mugav toestada nagu hernestki. Aga kuna nad rivis kasvades ise üksteist alati toestasid, pole mingeid keppe ega nööre kunagi kasutanudki. See aasta külvasin nad põõsaina: 5-6 taime ühte punti. Pikk vahe vahele kuhu pistsin sibulaid. Tundus hea mõte aga praeguse seisuga on kogu see peenar lamavas asendis:

Eks ma seon nad kokku, saan oma ilusad põõsad tagasi. Muideks, mangold kasvatas uhked õisikud ja on kui uhke lilleke keset köögivilja peenraid. Kahjuks peksis vihm kõige suuremad ja uhkemad pikali maha.

Hommikune tormimöll

Hommikul kell viis ajas koer mu üles. Oli hirmus rahutu ja nõudis õue. Lasin ta suure toa uksest välja, eemalt oli kosta kõuekõminat. Ah, las olla, las tulla see vihm ja äike kui tahab, et mul aknad enam-vähem kinni ja peenem aparatuur süsteemist välja tõmmatud. Koer tuli tuppa tagasi, keerasime uuesti magama. 5 minutit hiljem algas möll ja raju. Vee pladin ja raheterade klobistamiste hääled olid liiga tugevad, ronisin uuesti teki alt välja aknaid kontrollima. Oligi nii! Köögiaken ristseliti lahti, köök märg nagu kalts. Teisel korrusel oli põhjapoolse akna all samuti troopiline maru ja orkaan. Põrand ujus, täis hernesuuruseid raheteri. Aknast õue ei näinud, ühtlane hall veevalang. Sadu oli nii tugev, et pressis end paari cm laiusest praost survega sisse. Oli tegu, et akent kinni saada.
Hiljem, kui torm möödas oli, läksin kasvuhoonet kontrollima. Olin ju ühe ukse seal lahti jätnud. Õnneks oli tegu tagumise, lõunapoolse uksega ja olukord oli ok. Ainult tiigi ääres oli pargipink ümber lükatud ja kõrvitsatel on lehti hulka vähem.

Tänase päeva töö

Ennelõunase aja logelesin niisama maha. Hiljem võtsin end suurte jõupingutustega kokku ja läksime tiigi äärset peenart tuunima. Noh, seda aediiriste platsikest kaevama ja kobestama. Vihma on tulnud tublisti aga maa eriti märg küll pole. Aga kaevamiseks paras.
"Sikutasimegi" peenra pisut pikemaks:

See pole vist pildil eriti aru saada aga keskelt läheb suurematest paekivilatakatest rada veevõtu kohani ja ühel pool on aediiriste plats ja teisel pool on laiskvorstist aiapidaja "kaval nipp-kivihunnik"! St. et teisele poole rada on ka peenar planeeritud aga kuna ma teda praegu ei viitsi kaevama hakata, katsin lihtsalt maa kile ja kividega. Järgmisel kevadel siis tuunin edasi. Ma arvan, et sinna sobiks mõni siberi iiris. Agaeks seda otsustab kevadel.
Kilpkonna panime ka paika.

Mulle meeldib tiiki pildistada. Ilus tiik. Ise tehtud, hästi tehtud!

Tiik on nüüd põhimõtteliselt valmis. Tegelikult on meil küll olemas ka juba tiigi  ja tiigi ümbruse laienemise plaan aga need jäävad järgmisesse aastasse. No näiteks tahaks selle peenra kuni järgmiseni st. kõrvitsapeenrani venitada. Teeks sinna jälle mingi trepikese ja ... ja teiselt poolt teeks sillakese, õigem oleks vist öelda muuli (muulikese) ja ... veel ühe tiigi?!

Mõningaid fakte

1. Tegelikult on see ise tulnud suvikõrvits igati hea taim. Väga viljakas ja varajane. Maitsev kah. Ma vist võtan sealt seemet.
2. Eelmine aasta suvitas mul kalanhoe seal aeda suunduva ukse kõrval peenras. Tänavu istutasin ta samuti kohe (õitsevana) sinna samasse. Hiljem, kui hakkasin sealt rohima, leidsin mitmeid väikesi kalanhoesid. Natuke väljaveninud kujul küll.
3. Nartsiss Obdam ei õitsenud mul vist seepärast, et olin ta mikskipärast liiga sügavale istutanud. Kohe üle mõistuse sügavale. Vist muldasin toda roosi seal kõrval liiga hoogsalt.
4. Kaebasin mõnda aega tagasi, et valge aediiris ei õitsenud. Istutasin ta täna ümber ja nägin, et keski vai miski oli pool juurikat augukesi täis puurinud. Aga lehed olid ilusad ja väljastpoolt ei andnud miski märku, et taimel söödik kallal.

Väääga hea > hea > ei tea > paha > öäkk ja üks päevaliilia

Maitsetaimede edetabel.
Sel kevadel sain ühe omakandi inimese käest ümaralehist melissi. Omal mul kasvas toda teist, tavalist.

Kui neid korjasin, kimpudesse sidusin ja kuivatasin, avastasin, et ümaralehisel on palju tugevam aroom ja maitse kui tavalisel! Aitähh Sveale hea taime eest!

Mõned päevad tagasi, kui õues logelesin, lugesin aiakiigel vanu aianduse ajakirju. Silma jäi huvitav kuuma ilma joogipoolis - roheline kokteil. Vahepeal jõudsin laste abiga ajakirja ära kaotada (juhtub ja üsna sageli) aga retsept tundus huvitav, mõtlesin siiski proovida. Mälu järgi. Umbes.

Koostisained: kurk, basiilik, sidrun, keefir, soovi korral suhkrut. (Tundub, et  maitsvad st. head asjad kõik, eks ole?)
Kõigepealt purustasin mahlapressis pool hoolikalt kooritud sidrunit, puntra basiilikut ja kaks kurki.

Sain pool topsi rohelist hea lõhnaga vedelikku. Proovisin. Ooooh. Öäkkkk!

 Don't try this at home!!!

 Kolm head asja tegid sellise jubeduse!

Siis lisasin keefiri:

Maitsesin. Täitsa hea! Üllatav, kuidas keefir sellest jubedusest täitsa joodava asja tegi!
Kuna blogidest on juba lugeda, et eestlasele on alla 30 + kraadi liiga külm ilm, siis vat see jook ongi hea eestlase lemmik kliimaga päevadeks. Tervislik kah teine ja kosutav. Kui suhkrut lisada, sobib lastele ka. Vähemalt osadele.

Sest tüdrukule maitses aga poisid tõmbasid mõlemad ninad krimpsu.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Sammy Russell alustas õitsemisega: