Nõgesepirukas

Nõgesepirukaid sai tehtud mitme meetodiga. Põhimõtteliselt nagu kaneelirull.
Nõgeselehed loputasin vee all, keetsin koos väheste muude roheliste ravim- ja maitsetaimedega. Jahutasin. Kallasin blenderisse. Lisasin soola, pipart, ühe muna. Blenderdasin. Ja selle rohelise sodi määrisin taignale. Keerasin rulli, hakkisin ja küpsetasin.

Keetma ikka peab. Tegin teise laari keetmata  ja blenderdatud nõgesesodiga. Värv jääb kole. Kui keedetud sodi jääb ilus ? roheline, siis keetmata sodi jääb kole mustjas. Ei näe appetiitne välja.

Ahjust välja tulnud esimene laar tuli täitsa maitsev, kuigi saiamaitse käis üle. Teisel laaril oli keedetud muna ka vahel aga see polnud hea mõte. Ta ei andnud midagi juurde + seal, kus munatükk väljaspoole saia jõi, oli ta kui kumm kuivanud.
Katsetame veel. Mul esialgu nõgeseid on veel. Peab neile eraldi vist mingi koha loovutama, kus nad rahus kasvada saavad. Aeg-ajalt trimmerdatakse ära, siis saab jälle värskeid. Nõgeseid on ju kogu aeg vaja. Kas kevadel supi tegemiseks, lõnga värvimiseks, saunas vihtlemiseks, juustemaski tegemiseks, jne

Mõni veedab oma puhkust müüri ladudes ...

... ja see on oi kui vahva! Täna küll veetsin pool päeva katust oma tööplatsi kohale tõmmates, sest keskpäeva kuumuses poleks normaalne olla. Aga midagi juba tuleb. Kompositsiooniliselt: kuldlõige on paigas, praegu nuputame silindri kallal. Moosi, vampiiride ja varanduse pärast ei ole enam muretseda vaja, nende jaoks on koht olemas. 

SEGASED MÄRKMED:

1. päev - tuuakse palju liiva, puhastatakse ehitusplats
2. Väga palav. Päeva lõpuks on turi kärssand. Õhtul õpetab mees mulle tsemandisegu segamist.
3. Pool päeva kulub varikatuse paigaldamiseks, selle all on mugav töötada, päike ei kõrveta. Käisime glasuurplaadikilde otsimas. Liiva on platsil liiga palju, ei tea, kuhu poole seda lükata, et omal ka käimisruumi oleks. Vinname kohale paar suurt kivi.
4. Ilm on jahedam, liigesed täiega haiged, füüsiline töö on ikka raske. Aga töö on edenenud, tasapisi saan juba ise ka aru, et mida ma seal teen. Vigu on palju muidugi. Tuleb leiutada tagauks ja üks lisa-salarada. Liiv sai lõunaks otsa. Pesen veinipudeleid. Lõigun penoplasti - ajan valget puru õue peale võidu kõrvalasuva Põhjatähega. Kleeplinti pole - seda asendab toidukile. Aeg on turbakott ja oksapurustaja välja tuua. Peale õhtusööki proovisin spets-segu. 
5. päev - hommikune vaatlus: tundub, et see segu sobib. Pudelivärk näeb lahe välja. Töö tegemist alustasin alles õhtul, mässasin pimedani välja.  Tabasin end mõttelt, et mis mul viga on? Rassin oma puhkuse ajal end vabatahtlikult segaseks? Aga siis ma nägin, milline ta pimeduses välja näeb. See oli hea! Töö kiitis tegijat.
6. päev - hommikune vaatlus: töö on hea ja tööplats vajab koristamist.Mõistlik oleks teha paar päeva puhkust, käed on kanged ja valusad. Lõpp pole enam kaugel ja ma tean, kust ma dinosauruseid saan!
7. nädal puhkust (umbes)
8. reede. tööd õieti ei teinudki, tõmbasime vaid varikatuse üles. Palav.
9. laupäev. Asun tööle alles õhtul, päeval liiga palav. Pealegi kaevan kiviaiapeenrat läbi. Renoveerin. Aga mastid sain püsti (kaks tükki) 
10. uimane, eile lõpetasin töö alles kell 2 öösel. Küpsetasin hoopis kooki.
11. Tegus päev. Saladuse kallal sai nokitsema alles õhtul aga  töö on hoogne. Sain valmis??? Aga väga selgelt tuleb meelde, mis oli see põhjus, et ma peale keskkooli ei läinud skulptuuri õppima. Hullult raske see füüsiline töö ju! 
12. Hommikune vaatlus: jajaa, ainult viimistleda veel vaja! Kus on värvipott? Taskud näevad absurdsed välja, naljakad aga ehk taimestamine muudab pildi normaalsemaks. Taimestamine? Huvitav küll ... taimestamise retsept??? Viimane tasku võtab palju aega, kipub koost lagunema. Tuleb ka platsi esine viimistleda. + kaks lippu. Natuke tuleb ka joonistada. 

.............JÄTKUB

Nõgesepirukad

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama 2. juulist, kui Türil toimus aedlinnakohvikute päev. Käisin ka seal ja oletan, et jõudsin läbi käia umbes kolmandiku kohvikutest. Üks oli lahedam kui teine. Järgmisel aastal lähen kindlasti jälle.
Üks aed oli eriti silmapaistev ja mõnusa auraga minu jaoks:

No vat. Selline huvitav karakteriga aed.

Selle valgeõielise salvei pärast tegin aia perenaisega diili. Et hoidku mulle seemneid. Tal on see püsik ja pidada juba ammune taim seal aias olema.
Perenaine lubas hoida seemneid. Õnn ja rõõm.

PS.: mis puutub nõgesepirukatesse, siis neid me maitsesime ühes teises kohvikus ja ilmatuma head olid. Nende retsepti ma ei küsinud, kahtlen, et kas nad oleks andnudki. Katsetan nüüd ise.
Tainas juba valmis ja nõgesed köögis ootel.

Õhtused värvid

Vist on ikka õhtupäikeses kõige mõtekam fotografeerida. Värvid on kohe erksad, hulka teistsugusemad kui päeval täispäikese käes.

Karl Foersteri nimeline "kardin":

Ei teadnud möödunud suvel, et kuhu neid kahte hostat panna. Pistsin huupi, et ahh, järgmine hooaeg vaatab seda asja. Ja sattusivad nii õige koha peale, et tõenäoliselt kolib nende ligi veel paar üksikut väiksemat hostat.

Ai-vai, lihtsalt ilus:

Ja Thela käest saadud roos hakkas õitsema:

Hallide kivide hunnik:

Kaktuste ravi kontrollitud ...

Ka meil on ilm väga lämmiks muutunud. Päikese käes kaua olla ei kannata. Tormi, nagu Lõuna-Eesti pool juba oli, väga ei tahaks nagu.  Maa on isegi juba vihma saanud.
Kiviaiapeenar on üks paras dzungel ja näeb umbrohust hoolimata väga lahe välja. Praegu ma seal ju veel eriti ei rohi. Ainult käin üksikuid taimi välja kaevamas, mis mujale nagu paremini sobivad.

Järgmisel fotol tuli vapiloom kaktus oma uut kasvukohta vaatama. Olin ta rumala peaga otse räästa alla istutanud varem, sai sellest, vaeseke, mingi põletiku, lööbe ja radikuliidi. Opereerima st kahjustunud kohti ma tal lõikuma ei hakanud, pole pädev, teate. Proovisin läheneda sotsiaaltöö tasandilt. Määrasin talle taastusravi (ööseks läheb kasvuhoonesse), tervisevõimlemise (keeran teda muudkui päikese käes) ja soovitasin elukoha vahetust.  Noh, et suhtugu ikka ise ka aktiivselt oma elukvaliteedi parandamisse. Tundub, et ta sai asjast aru ja on ilusasti karvaseks läinud. :) Hiljem, kui trepipealne enam nii puru täis ei ole ja trepipealne näeb normaalne välja, kolib Kaku oma uue platsi peale.

Võimas

Roos Põhjatäht on võimu ja väge täis. Ma poleks elus arvanud, et see pisike kord nii võimsaks paisub. Ma ei saa enam kasvuhoone uksi õieti lahti ja milline õitemeri!

Lõpetuseks üks pilt loitvatest tulinelkidest - viis valgeõielist põõsast, üks punaseõieline.